Vahel tundub, et riik vihkab tudengeid ja teeb kõik, et nende elu võimalikult raskeks muuta. Mõnes mõttes on see ka õige, sest kõrgkoolidest tuleb liialt palju õhumüüjaid, kes ei tooda uusi väärtusi, üksnes liigutavad pabereid ja ajavad mingit jama suust välja. Paraku tuleb aga sammaste vahelt üha vähem inimesi, kes oleksid suutelised looma uusi ja innovaatilisi lahendusi. Keemikuid, füüsikuid, infotehnolooge, materjalitehnolooge, farmakolooge on üha vähem, kuigi just need inimesed muudavad kõigi elu oma teadmistega paremaks. Kujutage elu ette ilma aspiriini, puhastusvahendi, külmkapi ja plasmatelerita. Rääkimata uutest vähiravimitest ja paljudest muudest asjadest, mida nad välja töötavad. Mis on juristil sinna kõrvale panna-õhumüümine ja paberi raiskamine.

Kuidas siis riik tudengeid vihkab. Ta ei toeta neid, vastupidi, nõuab üha rohkem. Lihtsad näited: sõidutoetus on endiselt 400 krooni, nii juba aastaid, viimase kolme aasta jooksul on aga bussipileti hind Tartust koju tõusnud 40 krooni. Toetust saab 1/3 tudengitest, mitte aga need, kes seda vajavad. Toetuse suurus on 800 krooni, minu ühika üür on 830 krooni, lisaks kommunaalid. Küsimusele, kes käsib siis ühikas elada, võta korter, vastan lihtsalt. Korteri hinnad on kahekordistunud. Korter, kus elasime neljakesi, maksis 2500 krooni kuus, aasta hiljem 5000.

Söön kiirnuudleid ja mõtlen, kust saada 50 krooni arstivisiidi raha, kas võtta see järgmise nädala toidurahast või kojusõiduks hoitud summast. Oma neiu tagasitulekuüllatuseks mõeldud natukesest ei tahaks võtta. Mõtlen, kuidas rasvavoltidesse uppuv riigikogulane või kõrgem bürokraat annab oma võsukesele reedel 500 krooni ja ütleb, et ära siis jälle liiale mine. Mitte et ma ootaks kandikul kingitusi, kuid natuke inimlikum võiks see elu siin riigis olla. Hambaarsti juurde ei julge minna, sest need summad on liialt üle jõu käivad. Lihtsalt vahel tekib mõte, kas mees peab saama töö eest 400 tuhat kuus, õpetaja aga 8000 krooni. Õiglusriik? Mina küll õiglust ei näe. Näen inimesi, kes loovad oma kätega ja virelevad, näen rikkureid, kes midagi uut ise ei loo, aga elavad hästi.

Aga kiirnuudlid on hääd, maitsvamad kui kaaviar, sest mind pole veel raha võim pimestanud.