Mu meel on haige sellest, kuhu me liigume, millised oleme, kui lollid me oleme. Kisame igapäevaselt majanduskasvust ja poliitikud kutsuvad üles rahu säilitama, kuigi loodus ja lootus hävib, kõik meediakanalid rõhuvad enamale tarbimisele. Kõik maksavad kõigile kinni nende arvamuse, raha väega surutakse alla kogu vastutegevus ja meil jääb üle vaid leppida. Mets võetakse maha, rannaäär ehitatakse eravillasid täis, keset küla rajatakse kaevandus ning kõik tahavad uut autot, telerit, riidehilpu. Ja igalt poolt korrutatakse, et see ongi normaalne. Elada lootuses, et kui siin saab kõik rikutud, küllap mõtleme midagi välja või kolime mujale. Idiootide kari. Mul on häbi olla Eurooplane.