Magan peale öötööd suurema osa päevast maha ja õhtul liigun urgastesse. Väikesed möödarääkimised sellest, et kellega või millega, kuigi see mind hetkel tegelikult ei huvita, tahaks juba ära, kuhugi hoopis kaugemale. Veeretan pihkudes väikseid kollaseid päikeseid meie päevadest ja tunnen närvilõpmetes seda soojust, mis Temast on jäänud mu kätele. Iga puudutus tuikab valusmagusalt, kui kevadise vihma käes jalutan mööda linna. Linnud laulavad ja tolm on asfaldi külge kinni kleebitud ning hingata on kerge, ilusad tüdrukud tulevad vastu ja ma vaatan nede silmi. Pruunid, rohelised, enamjaolt hallid, kuid pole neid ühtesid, mis vaatavad mind öösiti kompamisi ning tean, et ehkki olen mees ja mõte truudusest vaid ühele võib vahel tunduda raske, on see siiski minu jaoks ainuõige.

Puudel on järjest suuremad pungad ja rohi on muutunud juba värskelt roheliseks, puudu on see märja mulla ja äsjatärganud rohu lõhn, mida oskavad tunda vist vaid maalapsed, teistele jääb see tundmata, kuigi, kui väga linnainimesed me ikka oleme. Üritame linna ehitada parke ja väikseid muruplatse, üllast õlut juuakse ikka mättal ja kui kuskil tahetakse teha lageraiet, leidub kaine mõistusega aktiviste, et see peatada. Loodan, et meile ei jõua kohale ka iluaianduse totaalne vaimustus ja inimeste tung maale linnakorteritest. Üksikud võivad minna, see veel kõige hullem ei ole, kuid kui ehitatakse täis kõik jõeääred, metsatukkad, heinamaad, neid ühesuguseid modernseid maju, ei mahu see kõik siia lihtsalt ära. Ka eestalste arvu suurendamine üle 1,6 mljoni poleks mõistlik, pigem see 1,6 miljonit ongi see, mis on siin kõige enam elanud, nii et jääks ruumi ja õhku igaühele. See ongi Eesti eelis, et see on mahe ja siin on ruumi, kliima on parim, ei ole mussoone, El`Ninot ega tapavat palavust. Vahel sajab ja on hall, aga ka meie silmad on hallid ja mõeldud siin olemiseks, meie vaim on kohandunud siin elamiseks. Natuke rumalad on need, kes väidavad, et Indias või kus iganes on parem. Seal on ju 2 aastaaega- kui on tapvalt palav ja niiske ning Ganges haiseb ja haigused levivad meeletu kiirusega ning meeletu tolmune aeg. Ja inimesed on väikesed sädistavad ning tüütud pärismaalased, kes keskenduvad sellele, et sul nahk üle kõrvade tõmmata. Mitte, et eestalsed alati paremad oleks, kuid nende silma on hallid, see ongi kodune värv. Mahe hall, paekivi ja uduste heinamaade värv.