Suuuuur töö on tehtud, teine konteiner sai täis ja laepealne saepuru-lubja segust ja šlakist puhtaks. Aga seda tuleb ilmselt veel. Vahepeal on ka köögist põrand välja saanud ja olen aru saanud, et ehitusettevõtted ja materjalide müüjad, on üks suur sullerite kamp. Kui sa lähed poodi ja ostad paki vahtplasti EPS Silver 60 hinnaga 47,80 ja saad veel kassas tänu kliendikaardile rõõmsalt 5% alla, oled ikka petta saanud. Lase oma tuttaval, kes tegutseb ehituse valdkonnas, teha projektimüüki hinnaküsimine, ja talle tehakse 35% hinnast alla. Ja seda müüb ka veel kauplus vaheltkasuga. Siit edasi järgmine samm: las see tuttav ostab kauba enda nimele, seega saab ta sellelt käibemaksu tagasi arvestada. Tuttav võtab endale 10% teene eest ja sina saad kauba hinnast veel 10% alla. Sääst kokku 45%. Minul natukene on moraalselt kesine tunne. Petad riiki jne. Siis mõtlen kogu sellele korruptsioonijamale, mis pidevalt pinnale ujub, mõtlen riigikoguliikmetele, kes istungitel kohal ei käi ja kelle palgast minu niimoodi kokku hoitud raha ei kata kütusehüvistiski, aga mulle tähendab näiteks võimalust käia hambaarsti juures aastas korra. Ja mul ei ole enam dilemmasid. Ja firmad petavad veelgi suuremalt. Kui olin saanud kokku katusefirma projektijuhiga, tehti mulle 2 pakkumist. Üks x euro väärtuses, teine pakkumine 15% soodsam ja materjali vormistame nii, nagu see oleks meil olemas olnud. Lihtne! Ühesõnaga, asi on sealmaal, et käib suurem materjali ostmine ja soodsaima skeemi valimine. Seejärel käib üks suur kokkuleppimine ja läbirääkimine ja varsti peaks hakkama soojustust paigaldama. Korstnapitsid otsustasime ka ise laduda. Aga kogu selle töö ähvradab ära rikkuda see, et neljas korter on endiselt müügis, kuigi lootust oli, et uus omanik, kes tahab rahaliselt kogu selles trallis kaasa lüüa, on kohe-kohe olemas. Siin oli kunagi pliit soemüüriga Ja siin pole 20 m3 saepuru sodi. Seda kõike vaid 41 ruutmeetrisest korterist Keerulisemat sorti kandvate talade-sarikate konstruktsioon. Keemiku loogiline maailmanägemine aitab ka siin. Väike PS T-le Raplamaa metsade vahele, kes K sõnul mu blogi loeb: "Fuih, paha maastur, paha!":)