Mina, ühe miljöö aladega tegeleva ameti amtenikule: "Kui tõenäoliseks Te peate, et meil õnnestub leida projekt antud hoone kohta ja veelgi enam, seal projekti peal on üksikasjalikult toodud korstnapitsi joonis koos mõõtudega ning kivi jaotusega?" See oli minu küsimus tema kirjale, kus oli toodud, et umbes 50 aastat vana korstnapits ei ole algupärane. Nõustun! Aga kui sealt edasi tuli soovitus otsida üles vana projekt aastast 1890 umbes, ja et seal projekti peale võiks olla toodud täpne algupärase korstnapitsi kuju ja mõõtmed, ajas see mul kopsu üle maksa. Ja seetõttu jääme ka korstnapitside koha pealt toetusest ilma. Sest mõistlikum on laduda uued ja kenad oma jõududega ja toetusega mitte jännata. Ja katuse katte vahetuseks on vaja välisviimistluspassi, mis vastava määruse järgi annab soovitused vaid fassaadi värvilahenduseks. No mida! Ja ega naabritel asi parem pole. Nõukogude ajal paigaldatud akendele peavad nad otsima algupärased hinged. Meetri pealt vaadates ei suuda minu silm vahet teha, millised hinged seal on ja natukene kaugemalt ei suuda ma enam tuvastada, milline on tsaariaegne ja milline Hrustsovi aegne puitaken. Üks hing 60 eurot tükk, ühele aknale 4 hinge. Selle raha eest saab uue ja hea plastikakna. Restaureerimisnõuetega ei maksaks lolliks minna, kui üks aken on 100 aastane ja teine 50 aastane ja need näevad väga sarnased välja ja pärast restaureerimist kestavad veel teist samapalju, siis milleks torkida? Ahjaa, üleaedne sõidab Land Crusieriga, kui irooniline see on:)? Tegelikult tunduvad toredad! Kui ülemine naaber suudaks veel omale lõpuks WC poti paika sättida ja saaks maja nurga all oleva s*taaugu ära likvideerida lõplikult, oleks ikka väga hea juba!