Istun pärast väsitavat päeva täispuhutaval madratsil peaaegu tühjas korteris ning mõtlen, mis kõik on viimase aja jooksul toimunud. Korter on Tallinnasse tühjaks tõstetud, auto sai ostetud ning Kaitseliidu tööga on tehtud lõpparve. Uues kohas alustan 20. juunil. Täna oli ka kaitsmine ning täitsin õppekava, teenides oma töö eest A. Tartu on tühjaks jäämas, üksikud head sõbrad siin veel toimetavad, mõnedki on minu kombel otsi kokku tõmbamas. Ja kuigi vaatan tudengiaastatele tagasi mõnusa nostalgiaga, on Tallinn ikkagi huvitaval kombel omamoodi peibutav. Ilmselt on asi selles, et Tartus toimub häid kultuuriüritusi just kahele maitsele: totaalsetele märsilohistajatele ning kõrgintellektuaalidele, kuid mina oma kultuuritarbimisega jään sinna vahele. Pealegi, Kalamaja on lihtsalt vaimustav ning kui lihtne on sealt Märjamaale sõita.

Natukene harjumatu on olla, kui ei ole vaja otseselt midagi teha. Jäänud on veel lõpuaktus ning viimased toimetamised Katsekojas. Kui saan oma priimuse ja kateloki Tartusse, pakin seljakoti ja lähen lihtsalt metsa. Kõditav-erutav tunne on. Mõnus.