Ma pole enam see mees, kes olin rebasena. Aga luulekogude esitlustele satuks hää meelega teine kordki. Mulle meeldib enda juures see, et mu jaoks on normaalne lugeda füüsikaloengus luulekogu ja koolipäeva lõpus minna jooksma ja nautida iga piinarikast sekundit joostes kümmet kilomeetrit. Miks ei või keemik lugeda luuletusi ja olla vormis. Meie ühiskonna viga ongi see, et inimesed on liiga ühekülgsed. Ka suurem osa tudengeid. Mulle meeldib lugeda kunagiste silmapaistvate füüsikute-keemikute juhtumisi nende teadlaseteelt. Tõelised universiteedid, kes mängisid viiulit ning kritseldasid õllelauale inimkonna saatust muutvaid valemeid. Soovitan humanitaaridel lugeda "Physics for poets" ja kõigil inimestel saaovitan lugeda Olavi Ruitlase "Naist". See raamat teeb teid paremaks!

Ootan pruunide silmadega tüdrukut!