Nii-nii, magistriõpe on ikka muhe. Koolis peab suhteliselt vähe käima ja ka siis on üldine suund iseseisval õppel ja ettekannete tegemisel. See meeldib mulle väga. Lisaks kerkib üles uusi põnevaid teemasid seoses Kaitseväe ja Katsekojaga ning lootust on saada juhendaja grandist ka stippi. Ning motivatsioon magistritööga pihta hakata on kõrge.
Käisin ka arsti juures seljavalu kurtmas. Selgus, et nimmeosas on selgroog vasakule natuke viltu, muidu aga täiesti korras. Ees ootab ravivõimlemine.
Tema tuleb vartsi kümneks päevaks Eestisse tagasi. Ootan väga!
Elu on mõnus, üsnagi kaine, aktiivne ning huvitav.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment