Suure naelaga varba augustamine elik remondiblogi sissekanne. Palju saepuru on taas tuulde lennanud ning tasakesi remont meie väikses korteris edenenud. Põhiline teema on olnud taaskord asjaajamine, seejärel elu esimese korstnapitsi ladumine ning soojustuse paigaldus. Ja kahjustunud kontruktsioonide välja vahetamine. Palju olen mõelnud, targemaks saanud, rõõmu ja valu näinud nende nappide nädalata jooksul. Ning perfektsionist minus on kahe valiku vahel. Avada kõik konstruktsionid ning teha kapitaalne ja ühine rekonstrueerimine. Paraku pole selleks aega ja raha ja osa elanike tahtmist. Teine teadlik valik on see, et mitte kunagi enam. Järgmise eluaseme ehitan üles nullist. Nii et saaks algusest lõpuni hea ja aus. Korstnapitsist paar sõna. Ühe kivi ladumise kõige odavam hind oli 60 senti. Kivid ja segu tuleb ise üles tuua. Egas midagi, kellu kätte, liistust tehtud šabloon ja lood samuti ning katusele. Ühe päevaga sai paika 66 kivi 220-st. Niimoodi õhtuti tehes saingi valmis, kokkuhoid missugune. Ja vist kõige hullem välja ei kukkunud. Homme algab katusevahetus. Kui saab selle kaelast ära, on väga suur mure murtud. Natukene kõhedaks teeb veel alumise palgirivi olukord. Homme tuleb spetsialist ka seda uurima. Minu lootus on, et piisab paari mädanenud koha vahetusest ning ülejäänu kestab veel 50 aastat. Nädalavahetusel algab puhkus, toimuvad merepäevad ja ehk saab laupäevalTallinna lahele mõneks tunniks purjetama ST Helenaga.

Valmimas: