Kalamaja pagarikoja grillvorsti pirukas ja mõõdukas pohmell elik mitte eriti remondiblogi sissekanne. Eestisse on jõudnud end kaua oodata lasknud suvesoe ja päikesepaiste. Vahepeal liibuvatesse teksadesse pressitud naiste kaunid jalad on taas seelikuis ja kleitides ja meeste meelgi rõõmsam. Poolteist nädalat puhkust on ümber saanud, puhkust, mida iseloomustab soojustamine, seina ehitamine, katusevahetus. Kõigil neil ehitustöödel on muidugi oma lõbusad juhtumised, kuid siinkohal ei hakka neid kirjeldama. Lühidalt võib öelda, et ainus sisse ostetud töö, katusevahetus, näitas taas Eesti ehituse kvaliteeti. Kuid paar pikemat kõnelust projektijuhiga, uue brigaadi peale saatmine ja mehed teevad taas tööd. Täna pakime asjad ja homme lendame ära. Gadizi, et minna sealt St Ivi pardale ja seilata Lõuna-Euroopa päikese all kuus päeva. Seejärel puhata veel paar päeva Barcelonas ja lennata tagasi Eestisse. Et viimasel puhkuse nädalal jõuda veel lõpetada soojustamine ning minna edasi vaheseinte ehitamisega. Eilsest veel on hea tunne sellest, kui jõuad arusaamisele, et sõpru saab leida ka sealt, kus arvasid, et peale familiaarsete tervituste vahetamise ning pärast ülikooli lõppu niikuinii suhtlema ei jää tuttav, ei ole midagi välja võtta. Aga siiski suudavad inimesed oma sõbralikkusega mind endiselt üllatada. Huvitav, kas viimasel tööpüeval enne puhkust, reedel ja 13-ndal, on normaalne saada viimaseks tööks aine, mille purgile on kirjutatud: nahale sattumisel surmav?