Jätkame samal lainel. Hoolimata kohutavast nohust, on Nõmme kodu lainel taas uudiseid. Ma ei tea, mis selle aastaga on, et ma kõik viirused järjest üles korjan, kuid olen kolmandat korda haige sel aastal. Seda on palju mu viimaste aastate taustal. Täna oli kokkusaamine pottsepp/korstnapühkijaga, kes rääkis seda, mida kartsin. Korsten, mille külge tuleks ahi, ei kannata enam elada ja tuleks välja lõhkuda. Kuna raha on vähe, on uue korstna ladumine ebameeldiv lisakulu rahaliselt, samuti ajaliselt. Paremas korras korstnajala külge aga ei julge ahju teha, kuna seal all pole kandvat seina ning magamistuba jääks kütteta. Nüüd olen valimas mitme erineva variandi vahel. Laduda uus korsten ja ahi; paigaldada pelleti keskküttekamin naaberkorteriga kahasse; paigaldada pelleti õhkküttekamin vaid meie korterisse või siis õhk soojuspump. Igal süsteemil on mitmeid plusse ja miinuseid. Kui arvestada seda, et talvel oleme enamuse nädalavahetusi linnast ära, ei tundugi ahi kõige sobivam variant, arvestades veel juurde ka selle aeglast sooja välja andmist alatest kütmise hetkest ja ülekütmise ohtu. Mõtleme veel. Hetkel oleme uurinud ka niiskuskahjustust lagunenud korstna juurest ja leidnud mingi seene. Pole kukeseen, loodetavasti mitte ka vamm. Aga osa konstruktsiooni tuleb välja vahetada. Laupäeval ja pühapäeval on oodata paari abikätt ja siis loodaks kogu seina ja lae saepuru plaadi ja täidise konteinerisse saada. Siis veel lammutamist natukene ja ehk saab otsast ehitama hakata.