Mõte lõpuaktused üle lasta ja minna 7 päevaks purjetama marsruudil Tallinn-Kiel (tore Saksamaa merelinn), tundus juba alguses ahvatlev. Kui olin aru saanud, et päevaraha ning tagasilennu piletid on mul võimalik endale soetada, oligi otsus tehtud. 11. juuni veetsin lennusadamas ja laadisime 12. meetrisesse St Iv väga palju toitu. Sest tegelikult peab sellest jätkuma 31. augustini, sest just nii kaua on põhimeeskond merel meiesuguseid algajaid koolitamas. Õhtul heiskasime valged purjed, mida nimetati groodiks ja genuaks. Meie jaoks olid need ikkagi vaid purjed. Kästi tirida erinevaid nööre ja köisi, mida kapten ja vanemabi nimetasid kas otsteks või sootideks vms. Aga algus oli paljutõotav, sest meri oli ilus ja kulgesime lahedalt.
Siit edasi läks asi kurjemaks. Selgus, et merel võib ka suvel oli tige tuul ja külm vihm ning selle tulemusel ka merehaigus. Minu merehaigus möödus oluliste oksendamisteta, aga K toitis küllaltki intensiivselt kalu, nii et sel aastal on priskeid räimi oodata! Meie purjetamine vastutuules (krüssamine) venitas distantsi Gotlandile tunduvalt pikemaks ning jõudsime kohale 2 ja poole ööpäevaga (positiivse stsenaariumi 1,5 ööpäeva asemel). Ja kuigi kindel maa oli jalge all kallis ja kraanikausis sadamas pead pesta oli tore, tõstsime purjed pärast viite tundi Gotlandil ja sõitsime edasi Kieli poole.
Lühidalt võib öelda, et ilm oli endiselt kehv suurema osa ajast (tugev vastutuul, elik purjetajate keeli litakas vastu nägemist), lisaks üritas meid rammida paar kaubalaeva, häirisime Taani sõjalaevastiku ja hiljem natukene ka Saksa Kriegsmarine sõjaõppust, nägime pringleid (Läänemere versioon delfiinidest) ning saime ka korraliku äikesepilve alt läbi purjetada. Kui kolm ööpäeva olime taas merd nautinud koos korralike lainetega ning nelja tunniste vahtidega (neli tundi magad ja neli oled tormiriietes kokpitis (auk laevatekis, kus saab istuda)), jõudsime Kieli!
Ja sealt edasi oli vaid lust ja lillepidu: soe duss üle nädala aja, söömine mittekõikuvas kambüüsis ning tore Lääne-Euroopas olemise tunne. Kui olime natinud Kieli 12 tundi, istusime K-ga Bremeni rongile, et tagasi Eestisse lennata, enne veel olime Merekaru, Linnu ja Angerjaga hüvasti jätnud. Mälestus kogu eluks!
Pilte saab siit:
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.2085293621094.2127494.1507766614#!/photo.php?fbid=2085318501716&set=a.2085293621094.2127494.1507766614&type=1&theater
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment