Mõtlesime siis kahekesi, et mida teha ilusal päikesepaistelisel pühapäeval (27. veebruar). Otsustasime, et võiks maksta 16 eurot ja suusatada 42 kilomeetrit vabatehnikas. Mõeldud tehtud. 9 minutit vähem kui neli tundi hiljem, kui jäsemetest oli jõud kadunud ja üle oli elatud ka kerge "haamer" umbes 7 km enne lõppu, kui mul oli kulutatud 3600 kilokalorit (see on samapalju energiat, kui sisaldab umbes 0,8 kg sokolaadi), ületasime koos finisijoone. Muidugi oli meil see katsumus plaanis juba tunduvalt varem ja midagi juhuslikku seal küll polnud. Aga ilm oli suurepärane ning rada väga raske. Kõrvemaa rajad on alati üks pidev ronimine ja jäised laskumised, aga seekord andis oma panuse ka väga pudrune rada. Nagu viimasel ajal tavapäraseks saanud, oli meist tagapool vaid mõniteistkümmet suusatajat. See on tingitud sellest, et tihti on rahvaspordiüritustel kaks distantsi- pikem hulludele harrastajatele ja proffidele ning lühem rahvasportlastele. Rahvasportlaste distants jääb mulle lühikeseks ning kui seal tõsiselt sudida, võiks ennast ehk isegi esimese kolmandiku sisse sõita. Aga kuidagi tobe on seal rabeleda nagu lollakas, et 45 aastasele pontsakale pereisale ära teha. Sestap sõidame/jookseme pikki distantse sel aastal. Kuid meie harjutustunnid nädalas jäävad tõsistele harrastajatele alla 2-4 korda. Samuti sõidame me alati sama suusaga ja määrdeks laseme panna kõige tavalisema parafiini. Natukene naljakas on lugeda foorumeid, kus küsitakse nõu, kas minna külma või sooja ilma suusaga, kas panna neljandaks kihiks suusa alla grafiit või kõrgfluori pulber. Ja need vigastused! Ise tunnen küll seda, et 5-8 tundi nädalas treenida on täiesti piisav. Kuna vahepeal olen kõvasti tagasi andnud kooli ja töö tõttu, siis nüüd tagab see isegi kerge arengu, aga ka kehalise heaolu (natukene ka vaimse) ja vigastused ka ei kimbuta. Kui nüüd tõsta koormusi kaks korda ja matta tohutuid summasid varustuse alla, suudaksin mõne aasta pärast ehk sõita ka pikkadel distantsidel kuhugile esimese kolmandiku lõppu, aga milleks? Gümnaasiumi ajal sai võisteldud küll teistega, nüüd tunnen pingutamisest lihtsalt rõõmu, võistlemata.