Varasügisel tundus praegune korter mõnusalt soe ja hubane. Tegelikult on ta seda ikka veel. Aga puid läheb kole palju nii väikese korteri kohta ning seina ääres olles hakkab külm. Aknad ja ukse tihendasin ära. Siis avastasin, et kahe toa vahel oleva lävepaku juurest puhub külma sisse. Toppisin sinna aknatihendeid vahele. Seejärel avastasin, et eelmiste üürnike paigaldatud ilusate põrandaliistude vahelt puhub külm tuul sisse. Nendaga ma veel ei tea, mida ette võtta. Ilmselt kruvin nad seinast natuke eemale, lasen vahe vahtu täis ja kruvin tagasi. Masendav, kui hõredad on me majad ja millised me elutingimused. Lollid on ka need, kes ostavad uude majja korteri kalli raha eest, kus ventilatsionisüsteem on täiesti ebatõhus. Külm ja värske õhk tõmmatakse läbi freshklappide sisse ning soe puhutakse lihtsalt välja. Arendaja hoidis kuni sada tuhat krooni kokku maja pealt, aga 35% soojusest puhutakse lihtsalt õue. Selle asemel, et selle arvelt sissetõmmatavat õhku või vett soendada. Vele üks asi, mille peale ei mõelda, kui endale eluaset vaadatakse.

Valus on vaadata ka seda, kuidas mõne palkmaja nurk mädaneb, sest viie aasta jooksul pole keegi viitsinud vihmavett allajuhtivale torule alumist põlve paigaldada, nii et kogu vesi otse seina peale ei pahiseks. Aga maja ees seisavad päris kenad ja kallid autod. Tartus on palju ilusaid autosid, aga sitad majad, Göttingenis olid odavad autod, aga väga korras majad.

Huvitavad on ka eestimaalased, kes vinguvad, et kütus on kallis ja sõidavad autoga, mis külmaga neelab 10+ saja läbitud kilomeetri kohta. Istuvad hommikul ummikus ja mõtlevad, miks liiklus nii perses on. Nalja saab, poliitikutest rääkimata.


Kirjutan seda juttu ja mõtlen, et oleks pidanud oma majas dussiruumi rekontrueerimise käigus ilmselgelt põrandakütte alla rohkem isolatsiooni panema.