Tartu turul
on üks kurbade silmadega mees
soni peas ja lips ees
müütab oma meepurke
ja on tasakesi nurgas
mu kristalliseerunud mesi
on isa uuelt naiselt
natukene rahulikuma meelega
kui mu ema
kõik on õnnetud siin linnas
vimmas pensionärid
narkomaanid ja keskklassi
haige südamega mees
kuskil on meri
ja üle selle
ehk minu õnn
ja siis ma pole
enam kurbade silmadega
unistaja


Andres Arrak kirjutas: "inimesed ostsid asju, mida neil vaja polnud, raha eest, mida neil polnud, et meeldida inimestele, keda nad ei tundnud".

Mina ütlen: "inimesed elavad elu, mida nad ei taha, et meeldida inimestele, kes neile ütlevad, kuidas nad peavad elama".