Ma ei suuda rääkida, tahaks lihtsalt tunda. Üks tühi õlleklaas jääb Tartu poe ette pingile, et lillemüüjad saaksid gladioole sinna panna. Ja ma olen segaduses. Sest see on see, mida olen nii kaua oodanud, see on hää. Tunnen, ja räägin vähe. Aasta pärast näeme ehk jälle ja olen segaduses. Nagu alati
1 comment:
Segadust pole tarvis.
Post a Comment