Tõin sulle karbi komme ja astusin 2 tigu märjal kõnniteel surnuks. Kogemata.
Ühel õhtul jõudsin kasarmusse peale viite päeva metsalaagrit. Must, väsinud, tülpinud. Viskasin rakmed nurka ja saatsin ühe sõnumi. Üle aastase vaheaja, et sust midagi kuulda. Enam ei ole metsalaagreid, on laborid oma kemikaalide ning kolbidega.
Ja me ei saa ka tervet päeva üksteisest eemal olla.
Luban, et järgmine kord vaatan rohkem oma jalge ette.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment