HL-l sai neli kuud meie juures täis. Tegime koogi ja tema otsustas selle peale haigeks jääda. Pealevaadates vaid lihtne nohu, kõrge palavikuta, kuid...imik ei oska nuusata ega suu kaudu hingata. Lisaks ei saa talle anda valuvaigistavaid kurgupastille, adrenaliiniga ninatilku, joota sisse sooja teed, teha sooja auru. Selle asemel tuleb talle ninna tilgutada füsioloogilist lahust, mis talle üldse ei meeldi. Siis tuleb ninapumbaga sekreet (maakeeli öeldes tatt) välja tõmmata, see meeldib talle veel vähem. Aga, selle kõige juures suudab ta säilitada head tuju, naeratada ja laliseda. Laliseb ta muidugi veidi teise häälega, sest tal on hääl ära. Ja meil on väiksest nii kahju, eriti siis, kui ägiseb ja hädaldab, sest tal on halb olla.

Ma loodan, et ta tal läheb kiiresti paremaks, sest teda nii vaadata on väga kurb. Positiivsust lisab vihmasele suvele peatselt algav puhkus, mis on mul üle pika aja remondivaba puhkus. Ohh, Ilmataat, anna armu!