Valimised on möödas. Tulemused on veidi teised kui ootasin. Ma ei uskunud, et Keskerakond saab Tallinnas taaskord absoluutse enamuse. Mis on Keskerakonna/Savisaare fenomen?

Savisaar tõi selle oma võidukõnes ka hästi välja! Eesti on vaene maa võrreldes ülejäänud EL-ga, eriti muserdav on veel see, et väga jõukas Skandinaavia on  meist pelgalt 60 km kaugusel üle lahe, seega, on olemas väga hea võrdlusmaterjal. Ja võib arvata, et inimene tunneb end vaesena siis, kui ta saab ennast jõukate inimestega võrrelda. Ja seda me saame teha igapäevaselt! Seega läheb valijale, kes statistiliselt on EL-i üks kõige vaesemaid valijaid, korda see erakond, kes räägibki sellest, et me oleme vaesed ja pakub välja käega katsutavaid lahendusi neile inimestele ning on oma suhtluses hooliv ning mõistev. Seda on Keskerakond teinud väga hästi.

Reformierakond ja IRL on valinud teise tee, nad rõhutavad, kui hästi meil läheb ja see, kel ei lähe, on ise selles süüdi ning on loll, et oma ettevõtet ei tee (1000 inimesega asulasse 50 autoremonditöökoda EAS-i toel?). Mõneski aspektis on neil õigus, kuid üldpilt on siiski palju nukram, sest hästi läheb võib olla 20% inimestest, 60% saavad olelusvõitluses igapäevaselt hakkama, kuid nende elu seisnebki üksnes igapäevase olelusvõitluses ning mis iganes plaaniväline muutus (töökoha kaotus, invaliidistumine vms) tõukab nad koheselt vaesusesse ja riigilt abi loota sisuliselt ei ole (omastehoolde kohustus tõukab vaesusesse ka invaliidi omaksed). Ja 20% elab allapoole vaesusepiiri. On ilmselge, et sellistele inimestele ei lähe põrmugi korda Reform/IRL "meil-läheb-ikka-jube-hästi" monoloog (just nimelt monoloog). Ja paraku on Reformierakonna juhtmõte "kannateme veel veidi, siis oleme kõik rikkad", juba aegunud, sest järjest suurem osa inimesi saab aru, et ebavõrdsus ei kao kunagi ära, pigem kipub süvenema. Ja sama kiiresti, kui kasvab meie majandus, kasvab ka Skandinaavia majandus, absoluutarvudes liiguvad nad seega meist veel kaugemale (3% 1000-st on ju vähem kui 2,5% 5000-st, eks ole).

Keskerakonna teine hea lüke on olnud vene päritolu valijate endale püüdmine. Vastandumise asemel on ta pakkunud neile võimalust lüüa kaasa poliitikas, väga kavalalt on juhtivatele kohtadele seatud vene inimesi (Mihhail Korbid jt), mis veelgi enam toob neile vene valijate toetuse.

Selle peale võib vaid küsida, kas Keskerakond on süüdi selles, et ta on teinud populaarsuse saamiseks õigeid valikuid, või on ülejäänud erakonnad ise veidi saamatud?

Sõnastaksin ka Riigikogu valimiste põhiküsimused minu jaoks, nendele vastaja saab valimistel mu hääle:

1) uus ja sisulisi muudatusi pakkuv haridus ja kõrgharidusreform (praegune reformialge ei tõsta õppe kvaliteeti!)
2) miinimumpalk 500 eurot ja riigi teadus ja arendustegevuse/ekspordi läbimurde abi ettevõtele, kes ei suuda inimesele sellist palka maksta (kuidagi peab meie ettevõtted saama tugevaks ning ekspordivõmeliseks). Inimesed, kes kaotavad selle tulemusel töö, suunatakse ümberõppele kutsekoolidesse/kõrgkoolidesse, makstes neile samal ajal nende endist palka õpingute lõppemiseni. See võimaldab saada miinimumi peal tiksuvatest inimestest meile nii vajalikud oskustöölised, kelle puuduse üle ettevõtted kurdavad. Olgem ausad, miinimumi teeniv lihttööline on raisatud ressurss.
3) kättesaadav arstiabi, tasuta hambaravi; investeeringud ERM-i ja gigantsete liiklussõlmede asemel inimestesse
4) JÕULISED meetmed, et maale liiguksid elujõulised ettevõtted, kes võtavad kaasa linnast töötajad ja loovad neile sinna elutingimused
5) mingi tulevikku vaatav visioon või idee, mille peale keegi pole varem tulnud (kuidas saaksime uueks šveitsiks vms).
6) Kodutunde saate sarnastele peredele normaalsete eluruumide andmine.

Tehke ära!

Ma pole hiigelkaua blogi kirjutanud, kuna mul on olnud väga-väga palju muud teha.

Maja remont, taas alanud korteri remont, tööreis Rootsi, peaaegu töökoha vahetus, väga kiire aeg tööl, jobust Ukse-Mees, kelle valisin ka Akna-Meheks, sest esimene Akna-Mehe kandidaat jõi ennast tsüklisse ja kadus ära. Ahjaaa, jobust naaber ka, kes valas ukse ette  üle poole tonni kaaluva lolluse monumendi, mida ta ise vist nimetab trepiks.

Kui lisada siia juurde veel kompoti siirupiks see, et ma olen hakanud poolkogemata võrkpalli mängima, võib möönda tõika, et igav pole mul juba väga-väga pikka aega olnud. Ja igasugu muid asju on ju ka veel.

Valimised! Jah, valimised. Ühega viska teist ja pane nad kõik põlema. Masendav.

Tahaks nuusutada seda heina
siin õhtupäikese teerajal
mida tallusid su mullased jalad

Tahaks püüda seda tuult
mida heidad endast
paisates kõnet

Tahaks korjata su pisaraid
hommikuse kaste
pärlite pähe

Tahaks nii paljut...

Näe, sa võtsid mu veel toore keha
ja andsid sellele tähenduse
läbi oma keha.

Vahelduva eduga olen mõelnud Eesti probleemide üle ja jõudnud olen ka mõningate järeldusteni.

1) Meid valitseb REFORMIerakond, kes pole enam ammu teinud mitte ühtegi reformi. Kõrgharidusreform ei ole reform, sest status quo säilib: kes ületavad lävendi, saavad tasuta õppida, ks ei ületa, ei saa. Kogu kvaliteedisüsteem, tudengite toetamine, ettevõtlikuse kasvatamine jne jne on sisuliselt samas seisus. Vahtu ja asjaajamist oli palju, reformi kardeti ja kiideti, kas toimus sisuline ja kvalitatiivne hüpe? Ei!

Ei suudeta teha jõulist haldusreformi, sest kardetakse. Ja nii järjest edasi, käib vaid mõttetu solgutamine, kui tegelikult oleks vaja väga ulatuslikke ja jõulisi samme (ka valimistel kaotamise hinnaga), et jõuda uuele tasemele riigikorralduses, majanduses, kvaliteedis.

2) Meid valitseb kibestumus. Vaesemad on kibestunud, sest nad on vaesed, rikkad on kibestunud, sest vaesed on lollid ja vaesed. Sissetulekute erinevused on liiga suured ühiskonnas ning puudub keskklass õige keskklassi mõistes.

Mida teha? Mina ei tea, ma olen keemik, aga ma näen, et asi on valesti.

Mis toimub? Palgatöö, fassaadi värvimine,võrkpall, mustikakorjamine, ujumine ja nii mõnegi üllatusega kohanemine.

"Mass" läks katki, pidin ise parandama:

"Kuule, kes seal lõkke ääres istuvad?"
Mina: "Noh, M ja see tüüp, kelle kallal see suurte tissidega tšikk uusaasta peol täiega võttis!"
K: "Tssssshhhh!!!, Ta istub siinsamas!"


Poliitkorrektsus pole kunagi olnud mu tugevaim külg. Eriti pärast mitut õlut, rabas kaseviha järel käimist ja kõva saunatamist ning snorgeldamisnaljadega kümblustünni.

Ma pole nii ammu kirjutanud remondiblogi. Seda sel põhjusel, et põhilised arengud toimuvad hoopis muul rindel. Kuna ilmad on soojad ja aed upub rohelusse, siis pigem oleme aias töötanud, jooksmas käinud või ühiseid lõkkeõhtuid teinud tuhatuhlite küpsetamise ja grillimisega. Ja tegelikult on ka see töö, kuna selle tulemusel oleme vabanenud suurest oksahunnikust. Ei saa salata ka tõika, et see on tore olnud- istuda väikese seltskonnaga lõkke ümber õhtuti ja juttu puhuda.

Lisaks oleme ehitanud aia, teinud suured koristutalgud, alustanud fassaadi renoveerimisega ja trepikoja akende taastamisega. Kinni on laotud trepikoja nurga üks lagunenud külgedest (paekivi ja lubitsementmördiga) ning tagasi on pandud ka sealt eelmisel kevadel ära võetud lauad.

Tulised arutelud käivad fassaadi värvi ümber. Mina pooldan rohelist.

Miskit veel? Ahjaa, aegajalt käib läbi pea mõte teha elus mõned muutused, mis hõlmavad maale kolimist ja self-employed inimeseks hakkamist. Sest elu linnas on suures osas ülehinnatud kinnisvara pangalaenu maksmine. Paneelika korterid maksavad üle 1000 eurot/m2. WTF!!!!

Nõmmel elamise miinused:

1) heade naabrite olemasolul on oht sattuda liigse alkoholi ja grillimise lõksu.

See, mis on valla pääsenud viimase paari sooja ning päikselisega päevaga ning  sumeda, kuid veidi jaheda ööga, on meeletu. Täna hommikul akent avades olid näha majataguse vahtra peagi avanevad õied, mida veel eile seal ei olnud. Kased on hiirekõrvul ning linnud laulavad, aktiivselt tegeleb ka meie ülemine naaber öise krõbistamise ja mööda maja fassaadi jooksmisega. Ma ei tea, kas see on hiir või orav, aga ma loodan, et see on orav. Nõmmel meeldib mulle see, et siin on aed. Ja metsatukk pole kaugel, see kõik tähendab seda, et ma  saan kõigest sellest osa, naudin seda iga hommikul tööle vändates ning õhtul koju jõudes.

Kui ma poleks enda selga rebestanud, saaksin laupäeval minna Võhandule seda kõike veelgi lähemalt ja vahetumalt nautima. Siiski jään Tallinnasse ja ootan ja loodan, et see suvi tuleb täis matkahommikuid metsajärve ääres auarava kohvikruusiga, külapoe trepil söödud jäätiseid ning kuuma asfalti jalgratta rehvide all. Et see suvi oleks... suvi! Selline, nagu on kõige paremad suved mu elus olnud: soojus, päike, jalgratas, rabajärvedes ujumine, öised telkimised, K ning vähenõudlik vabadus.


Vennaskond: Suvi

Käisin kodus. Rääkisin emaga. Tööandja oli palka tõstnud: 10 eurot. Uus piirkonna juht oli enda olulisemaiks visiooniks tööle asudes nimetanud selle, et soovib proovida kui väikese kollektiiviga oleks üldse võimalik töö ära teha. Andsin emale lihtsa soovituse: tee, nagu teeb nende juhataja- mine soome keele kursustele ning tee endale Soome tööohutuskaart.

Volber oli tore. Võiks senikaua ikka käia, kuni veel on mõtet siin riigis elada. Must meeleolu sellisest tulevikuvisoonist.

Pilved hajuvad ning õhus on kevadvihma järgne värskus.

Ühe tundmatu taandasin võrrandist välja ning see lihtsustus tunduvalt. Teise tundmatuga tegelen. Aga ma tean seda lahendust!

Seda nädalavahetust iseloomustab üks sõna: AEG. Oli aega olla.

"Miski pole põnevam, kui iga kord uuesti jälgida iseennast hasartmängija hingevärinaga: kas seisan vastu omaenda Suurele Sillapõletamise kutsele?" J. Jõerüüt. Teateid põrgust.

Tundub, et olen endale liiga teinud. Tunnen, et vist hakkan vaikselt sellest august välja ronima. Homme või ülehomme võib selguda miskit olulist tervise seisukohalt. Aga ikka tunnen end väga väsinuna, nohu ei taha üle mina ja otsaesine valutab. Ning talv ei taha üle minna. Ja tean, et vihmast ja külma suve ma siin maal sel aastal üle ei elaks.

Õhtu on päevasest päikesest uimane
 kaob soe 
ja lumesula tardub
natukene kevadet on ses uimases õhtus 
kuid külm öö on pelgalt kannatust täis.
Tuleb, ei tule hommik? 
Tuleme maailma äärelt tagasi tugevamalt. 
Ja hommikune päike paneb unuma kõik. 
Me tulime maailma äärelt TAGASI!

Oleme Nõmmel ja esimesed linnud teevad juba õhtul häält ning viimasel kolmel hommikul on hoovis tunda olnud kevade lõhna. Jah, mingit erilist päikese ja lume lõhna segu. Ma ei jõua ära oodata sooja kevadvihma akna taga. Ükski kevad pole olnud nii väga oodatud, sest ma tunnen ennast nii väsinuna.

Itaalia sai mööda. Tuli Eesti ja argipäev ja firma väljasõit koertega kelgutama ning klaasimuuseumisse õhtuse sauna ja öise majutusega. Kogu see üritus kuni saunani seisnes lõikava tuule käes külmetamises. Õhtul sai külmetada ka pika laua taga kui söögisaalis oli lae all 14 kraadi sooja. See kõik lõppes teadagi kuidas. Räige nohu, kõrge palaviku ning üldkehalise valuga. Kuigi mulle ei meeldi haige olla, on see vahel siiski vajalik, sest pidev ringisilkamine ja kiirustamine ei ole enam ammu lasknud teha sisekaemust. Külmavärinatega teki all lõdisedes on selleks õnneks aega. Kui lugeda mu enesehala aastatetaguseid postitusi, võib nentida kolme halenaljakat ja paratamatut tõsiasja. Esiteks seda, et kui midagi tahad ja selle poole püüdled, saad selle. Või siis saad midagi natukene muud, kuid vahet pole, rahul ei ole inimeseloom ikkagi. Teiseks seda, et endiselt ei ole ma suutnud ära otsustada, kes ma siis lõppude lõpuks olla tahan ja kuidas elada. Ning kolmandaks seda, et vist olen nüüd veidi vähem naiivne. Kõige olulisem neist kolmest tähelepanekust on keskmine. Sest endiselt pendeldan kahe erineva maailmavaate ja erisuguste soovide vahel. Aga nüüdseks on nii palju selgeks saanud, et üks neist maailmavaadetest on minu vististi päris"MINA" ja teine see, mida surub peale ühikond, perekond, sõbrad, riik ning TURG. Mine tööle, võta laenu, osta korter, osta disain valamusegisti, mis maksab sama palju kui su kahe nädala palk, kuid kõik ostavad ja noh sa oled ju ka tükike sellest Eesti eduloost. Eduloost, kus sa laenad ja liisid, et muretseda disainkülmik ja looduskivi mosaiik vannitoa põrand, et teha külalistele tuur enda korteris. Ja kui sul seda pole, siis tunned piinlikust, sest tunned, et kõik ootavad, et sul see on. Sünnita lapsed, karju nende peale lennukis, tee seda, mida kõik teevad, sest muidu sa oled sa pede, vanapoiss, tropp, luuser, vaene, muiduleivasööja, ökopede, vastik puudekallistaja, ei-saa-aru-kuidas-maailm-toimib, ajale jalgu jäänud. Ja kõige lõpuks saad aru, et suuremal osal meist ümbritsevatest on täiesti ükskõik, kuidas sa elad ja kõik need kompleksid oled endale ise sisse söönud, vaadates kodusisustusajakirju, reklaame, teiste autosid. Ja tunned, et sa oled ka hakanud seda tahtma. Tunned, et sa oled saamas jalga keskklassi ukse vahele. Sul pole enam nii vähe, et sa oleksid ergas ja vihane, sul pole veel ka nii palju et sa oleksid jälle ergas ja vihane. Sa oled selle tükikesega süsteemist nii rahul, et sa tahaks olla väike mutrike, lihtsalt tarbida ja nädalavahetusel kinos sitta filmi vaadata. Saad ühel hetkel aru, et see, mis on meeldiv paljudele ning süsteem üritab teha meeldivaks kõigile ei saa kunagi meeldivaks mõnele. Kujutage ette olukorda süsteemis. Rikas teenib 2 miljonit eurot aastas. Vaene teenib 10000 eurot aastas. Rikas ostab 15000 euroe auto kohe välja. Vaene ostab 15 000 eurose auto järelmaksuga, makstes rikkale intressi 5% aastas. Tulemuseks on see, et rikas rikastub vaese arvelt. Kujutlege ette teist olukorda. Kõige kõrgemad palgad ning kasumid on finantssektoris. Sektoris kus kaubaks on raha. Sektoris, kus sisuline, elu edendav toodang on ümmargune null. Kus kasum tekib õhust. Ja kolmas arusaam. Vahet pole, kui vaena sa tegelikult oled, oluline on see, kui vaeselt sind paneb end tundma TURG. Kui sa tunned end rikkalt, oled sa TURU jaoks kadunud, sest sa ei taha laenata (tekitada virtuaalset raha, ostes raha)ja sa ei taha tarbida, sest sul pole vaja. Kui sa tunned end vaeselt, oled sa jackpot. Sulle saab müüa kõike, et sa saaksid tunda end rikkana, kaasa arvatud raha. Jah, sulle saab müüa raha. Sest raha on kaup nagu iga teine. Huvitavad mõtted tulevad vahel pähe.

Ja kunagi ostes oli see kõik selline. Kunagine köök, millest on saanud vannituba ja kööginurk: Ja muud toad:

Tegelikult on mul puhkus. Aga kaks esimest nädalat sellest möödub remondi tähe all. Viimane nädal aga Itaalias, põhiliselt Igaveses Linnas. Nüüd tagasi mõeldes kogu sellele tööle, mida oleme teinud selles korteris ja selles majas, siis see tundub ikka meeletu. Ilmselgelt oleks kõige kiirem ja ka odavam lahendus olnud olemasolevatele seintele kipsplaat peale visata, pahteldada ja värvida, ning valmis olekski ta olnud. Otsustatud sai aga nii, et täielik lammutus ja kõik uuesti. Uuesti ja ökoloogiliselt, koos mädanenud konstruktsioonide välja vahetamisega. Hetkel oleme nii kaugel, et vannituba on valmis, kui välja arvata puuduv uks ning pesumasin. Vanadest tellistest valamukapp, töötasapind vanadest köögist üles võetud põrandalaudadest: Kööginurk on väike, kuid tänapäeva moodsale linnainimesel siiski loodetavasti piisav. Seinas sugulaselt saadud keraamilise plaadi jääk, värviks kaseiin-savivärv ja punane naturaalne savikrohv. Aknalaud vanast põrandalauast, mööbel tammest ühelt viljandi tislerilt: Kahjuks punase savikrohvi mõnus pehme olemus ei ole fotode pealt kõige paremini hoomatav. Kuid tegelikult on see väga ilus ja soe materjal: Natukene on veel teha:krohvida, laelaudist paigaldada elutuppa ning seejärel hard-core liistutamine.

Täspelt nii halb ongi. Mees nagu eit, tuju kõigub seinast seina. Ilmselt ei ole see normaalne. Samas, ma pole kunagi öelnud, et minus midagi normaalset oleks.

Juhtunud on head, aga veidi on ka tagasilööke olnud. Head asjad kõige pealt, sest sel hetkelt, kui boiler saab seinale riputatud ning selles on vesi soojaks läinud, saame oma Nõmme korteris minna päris enda duši alla. Veelgi enam, meil on elektrivõimsust tervenisti 3x32 amprit, mida on kõvasti rohkem kui varasemad 1x25 amprit(seda siis terve maja peale), mis tähendab seda, et enam ei löö korke välja, kui ketassaag tööle panna. Muidugi said ära vahetud ka kõik kaablid. Sooja teeb meil õhksoojuspump, mida toetab kamin, katsetatud sai ka punast savikrohvi kööginurga seinal. Ja see on ilus! Halba on juhtunud ka. Nimelt alumine naaber ei suuda enda korterit soojaks saada, tänasel päeval tal peaks küll paigaldatama õhksoojuspump, kuid kuna tal puudub 30% seinast soojustus, ootan huviga, kuidas see toimetab. Samuti oli meil veeavarii, torude külmumine ja ja minu haigestumine. Õnneks said need kõik ületatud. Aga lõpetan postiivse noodiga. Kaitseministeeriumi teadustööde konkursil sain enda magistritöö eest esimese preemia. See tähendab järgmisi asju: 1) Ma võtan välja kogu oma saada oleva puhkuse ja ehitan kaks nädalat järjepanu 2) Me läheme nädalaks Itaaliasse, sest Eesti kehvast ilmast ja lollidest inimestest on siiber. Kindlasti on ka Itaalias lolle, kuid õnneks nad räägivad arusaamatus keeles.