Kalamaja rohekas maja jäi meist maha, veel kohviku aurav kohv topsis ja lumelobjakane tee. On veidi magusnukker tunne.

Uusi arenguid teemasse "Kodukulud alla".Tsiteerin, nimesid ei nimeta. Sai ühe suure Mer.. nimelise firmajuhiga juttu aetud ja tehtud ettepanek just enne MASU, et riik on loll kui lauajalg ja peaks kiiresti tegema toetuse kortermajade soojustamiseks. Asi oleks igati bro - saaks CO2 kvooti, inimesed väiksemad küttekulud ja ehitusfirmad tööd. Muidugi tema väitis, et talle oleks kasu väike, sest kortermajad on sedavõrd väike klient, et neid see ei huvita aga näe aasta hiljem oligi EV idee kasutusele võetud. Igati päri, et Kredex võiks soojuspumpadele teha sama - jälle CO2 kvoot väiksemaks, inimesed odavamad küttekulud ja riik head mainet. Elektriautode kohapeal siiski Mitsu korporatsiooni suur juht irvitas eestlaste üle, et nad olid superhappy-d, kui sisse astusid paar ullikest, kes soovisid elektriautosi osta. Ta ütles otse kaamerasse, et muud EL riigid tahtsid just CO2 kvoodi eest soojuspumpasi ja sooja tootmisega seotuid Mitsu tooteid osta, neil oli tõsine probleem elektriautode müügiga ja milline taevalik kingitus - lollid eestlased ostsid lattu seisma jäänud überkalli toote ära. Olen pärast seda kogu aeg kirunud meie ministrit, et kahju et tal olid broilerist asjaajajad, no olid lollpead, miks nad ei võinud Mitsult neid soojuspumpasi osta. On mis on, kuid Mitsu soojuspumbad eestis on igati normaalsed. Lihtsamalt öeldes. Selle asemel, et osta kvoodi eest elektriautosid, mis ühe kulutatud euro kohta annavad x kwh fossiilsete kütuste energia kokkuhoidu (kokkuleppeliselt peavad elektriautod sõitma rohelise energiaga), oleks näiteks heade õhksoojuspumpadega, kui veel sätestada, et tuleb osta rohelist energiat, sisuliselt energiat juurde toodetud. Sest õhksoojuspump võtab ühe kwh elektrienergiat, paneb sellega tööle kompressori ja "pumpab" välisõhust tuppa 2-5 korda rohkem kwh kui elektrienergiat kulub. Ja arvestades meie küttehooaja pikkust ja seda et õhksoojuspumbad on igati toimivad lahendused ning Mitsubishi elektriautod on väga pika tee esimene samm, siis on igati mõistetav arusaam, et tegelikult tõmmati ikka veidi kott pähe.

Postimehe nupuke 2013. aasta "tähtsaimatest" tehnoloogia trendidest: http://www.e24.ee/1016992/millised-on-jargmise-aasta-10-tahtsaimat-tehnoloogiatrendi Vahel loen huvi pärast kommentaare, sest mõnikord võtavad seal sõna inimesed, kes neist asjadest teavad isegi rohkem või vähemalt oskavad pakkuda alternatiivset arusaama. Antud uudisnupukese sisu võttis minu jaoks kõige paremini kokku järgnev: "krdi haiged:Ainult vahitakse mingeid multimeediavidinaid ja arvatakse, et see on "tehnoloogia". Rääkige parem reaalsetest alternatiivsetest kütustest, low-tech lahendustest arengumaadele, puhtast joogiveest, uutest materjalidest ja konstruktsioonitehnoloogiast. Krdi piksli- ja baidiahvid..." Paraku on see minu arust tõsi. Meeletult palju ressursi kulutatakse tehnoloogiale, millel tegelikult puudub suurem mõte. Ja meeletult kallite reklaamikampaaniatega (mille me ise toote hinna sees kinni maksame) tehakse meile selgeks, et see on väga-väga vajalik vidin. Ma ei saa aru Apple'i fenomenist ja üldse "nuti"telefonidest. Küll aga saan aru sellest, et ühiskonna ees seisvad tehnoloogilsied väljakutsed on kordades keerulisemad, kui telefoni fotoaparaadile 1 megapiksli lisamine. Mäletan mõtet ajakirjanduse veergudelt: kui kiilaspäisuse ravi välja töötamiseks kulunud raha oleks saanud suunata tuberkuloosiravi tõhustamisele arengumaades, oleks meil juba olemas 100% toimiv ja kiire ravim. Paraku, meeste kiilaspäisuse ravile minu teada tõenduspõhise meditsiini preparaadid puuduvad.

"Ära valeta, sa tunned küll Sergeid!" "Ei, ma ei tunne mitte ühtegi Sergeid, ma ei tunne sind ja sina ei tunne mind ka mitte!" "Ära valeta, ma tahan su numbrit. Et kui mind politseisse viiakse, ma saaksin sulle helistada." "Oma numbrit ma sulle küll ei anna. Hakka astuma!" Selline tore vestlus siis paar päeva tagasi Nõmme kodust purupurjus Vasjaga. Tundub, et seal on elanud omal ajal huvitavad inimesed.

Vaadake, ma pildistasin savikrohvi!!!

Jah, täpselt nii. Ma ei tea, kuidas savikrohv hingab ja kas ta hingab (nagu mõned väita tahavad), kuid teiseks kihiks valitud valge savikrohv näeb seinas ikka paganama valge välja. Kui küsitakse, miks sai meil tehtud selline valik, siis vastus on lihtne: see on huvitav ja ilma lisaefektide lisamiseks tehtavate pingutusteta (struktuurvärvid jms süsnteetiline jama, mis jätab ikkagi halva mulje seinas), on sel materjalil struktuuri ja sügavust. Ühtlasi oleme ära lihvinud põrandad. Selleks osutus kõige paremaks abivahendiks ikkagi 50 kg lintlihvija, mis mõne tunniga kooris laudadelt 100 liitrit puidutolmu. Tulemus on oluliselt parem, kui oskasin arvata. Laminaadifännidele ilmselt ei sobi oma ajahõngulise ja robustse oleku poolest, kuid mulle ääretult meeldib. Lisada tuleb neile veel tumedaks toonitud põrandaõli.

Valmimas on ka vannituba. Põrand sai tasandatud (paraku mitte kõige paremini, kuid midagi ikka) ning osa plaate on leidnud oma koha seinas, parajaks sai lõigatud (ise lõikasin klaasinoaga) ka hiiglaslik vannitoa peegel.

Nõmme sügis ja K on tänase seisuga valmis advokaat. Ootab annetusi fondi Advokaadid, kellel veel pole kupee mersut ja jahti!

Rahulik loksumine tahaks-olla-keskklass lainel on läbi saamas. Peas vasardab ringi mõtete sepikoda ja mulle tundub, et algamas on jälle mingi paganama eneseotsingute aeg. See avaldub selles, et ma mõtlen, loen, luuletan/kirjutan mõtteis, ei ole rahul ümbritsevaga, tahaks kogu aeg kuulata jazuu ja bluusi ja sekka Nirvanat, ja tahaks lihtsalt ära. Aga kuhu? Kas ma tahaks ära ruumis? Või hoopis oma vaimus või ajas? Hetkel istuks kuskil rabas või õllelaua taga ja vaataks aknast välja, vahel pelglikult silmadesse. Ja tegelikult võiks rohkem napakaid, hulle ja poolparme muga rääkima tulla.

Oktoober tõotab tulla veelgi kiirem, stressirohkem ja finantsiliselt keerulisem aeg, kui seda oli september. Kas november realiseerub sellisena, nagu ma loodan?