Tööl on üle pika aja üks rahulik päev. Olen mõtteisse vajunud. Üle nelja kuu on kestnud pidev töö, et üks maja Nõmmel saaks natukene kenamaks ja paremaks ja et üks korter selles majas saaks uue elu. Selle lühikese aja sisse mahub palju õnnestumisi,tagasilööke, muret ja meeleheidet ning leppimist. Leppimist sellega, et see kõik jääbki veidi kõver, veidi kulunud ja kiivas. Kohale on jõudnud vannitoa materjal, 1,3 tonni savikrohvi ning selleks pühapäevaks saavad ette ka välimised restaureeritud aknad. Jällegi, mitte päris siledad ja mitte nagu uued. Kõik need aknad räägivad ka lugu sellest, kuidas iga järgmise aknaga läks paremaks mu kittimisoskus ning kuidas on aastakümnete pikkune tuulte, vihma ja päikese jõud neid üritanud mäendada, purustada, lagundada.