Uued linnaliini bussid kustuvad üles sõitma gaasiga, sest see säästab loodust. Tõsi ta on, aga sõida glükoosi ja toidurasvadega, säästad loodust ja vähendad pekki. Esmaspäeva õhtupoolikul koolist rattaga koju tulles, oli linn järjekordselt umbes. Filosoofi tänavas seisis peateele vasak- ja parempööret oodates rivis umbes 20 autot. Võru tänav on ka sel kellajal väga tiheda liiklusega ning arvata on, et autojuhid said seal kõvasti närvirakke kulutada. Mina aga ratturina vurasin neist kõigist mööda ja sõitsin sealt läbi sama kiiresti kui öösel tühjadel tänavatel. Huvitav, kas see on mingi S&M nauding istuda imeilusa ilmaga autodemeres ja tuututada ja närviliselt kiirendada-pidurdada.

Oodatud e-kiri tuli ja elu on ilus, mingil hetkel alustan juunikuus erialast tööd väikses firmas, mis on USA kontserni filiaal Eestis. Toodab ravimite komponente ja tegeleb lepingulise uurimistööga. Põnev!

Matkaplaane tekib üha juurde: Aegviidust jalgsi Paunkülla, Põhjarannik ratastel ja Piusa kant kas jala või ratastel. Ja Endla Lk ala ning Soomaa tahaks ka jalgsi ära teha sel aastal. Ning ära käia Saksamaal ning Amsterdamis. Uude korterisse tuleb muretseda mööbel- renoveerida vana, ehitada ise uut ja võibolla ka osta. Ilmselgelt, sel suvel vist veel maakoduga ei tegele väga otsustavalt.

Kui kellegil on ägedat vintage mööblit või midagi täispuidust, mis vajaks korda tegemist, aga endal tarvis ei ole, võib teada anda. Ökopervertlus on uus seksikas. Tark kah.

Kord või kaks aastas on kõik eestlased patrioodid. Joovad end täis ja jauravad, et on eestlased ja eestlasteks jäävad. Aga kui tuleb ajateenistuses natukene õppida, et kuidas oma kallist kodumaad kaitsta, siis on jama majas. Öölaulupidu oli tegelikult tore, kuid kaine peaga poleks seal suutnud küll olla. Nii et kaanisin õlle ja ühte saksa likööri ning see jauramine tegi südame kergeks ja jaurasin kaasa. Aga Artise kino reklaam on väga hea!