Kalamaja, see kõlab nagu unistuse täitumine. Kena fassaadiga puumaja, keldris väike pagaritöökoda, rahulik, autovähene ümbrus-see kehastab tükikest mu vähemalt järgmise aasta kodust. Palju on liikumas, ootan veel mõnesid maile, mis peaksid veelgi selgust tooma. Kus ainult oma jalgratast hoida?

Unistus tulevikust. Töötame end oma kaasaga vigaseks, tänu sellele saame lubada endale 3 miljonit pangalaenu, et osta täiesti mõttetusse kohta hunnik kipsplaati ja kivivilla, mille põhiharidusega nolkide kamp kokku klopsis. Ehk saame liisida ka maasturi. Ja tõusta igal hommikul, viia lapsed ja enda pekine kere tunni aja autosõidu kaugusele tööle-kooli-lasteaeda ja õhtul tagasi. Kaheksa tundi tööl, kaks ja enam kulub sõitmiseks. Ülejäänud aja keskendume laenu teenindamisele. Kui 30 aastaks võtad, maksad topelt tagasi. Maja garantii on heal juhul kaks aastat. Tänapäeval saab osta sülearvuti, mille garantii on pikem kui uuel majal. Nii toodame jõukust ja stressihormoone, taksojuht-vanematega üles kasvanud noorsugu, pangad omavad mingit müstilist likviidust, mille tulemusel saavad nad välja laenata üheksa korda rohkem raha, kui neil tegelikult on. Laen ei tooda raha, laenust sünnib uus laen, kuna laenates tekib "raha", mida saab uuesti laenuks muuta. 100 eurost hoiusest saab 90 eurone laen. Sellest saab tänu tagasimaksmiskohustusele 80 eurone uus laen jne. Aga elama peab! Ja tegelikult ei pääse enamus selle maa elanikest sellisest saatusest mitte kunagi. On üksikud jõukad, palju keskmikke ja parajalt vaeseid ja tegelikult pole elul viga, sest keegi ei viitsi peale üksikute hälvikute üldse midagi muud mõelda, kui et oleks katus pea kohal, kõht täis pugitud ning saaks öösel vaikselt oma koti pääl suigatades mõnusalt puuksu lasta. Rahulolev ja madalalaubaline puuksukott ongi üks õige inimene. Vaatab eurovisooni ja loeb elus kolm raamatut läbi ning juttu rääkides saad aru, et silmaring on nii ahtake, et isegi puuksu põletades sõitvad bussid on talle juba liig raske mõista. Saaks veel paar makset tasuda, oleks dziibi esirattad juba minu omad.

Ise olen nii stereotüüpne ennasttäis "vabamõtleja", et puuksutaks kohe hästi palju pärast selle kirjatüki postitamist.