Thursday, April 28, 2011
Kuidas mõista ökoloogilist eluviisi? Mina mõtestan selle lahti enda jaoks nii, et täielikult ökoloogiliselt ei saa elada praktiliselt mitte keegi arenenud maailmas. Kas aga selline elu oleks vajalik ja jätkusuutlik ning ainus võimalus, et inimkond kestma jääks, seda ma ei tea. Küll aga saab iga inimene igal ajahetkel teha teatud valikuid, mis on ökoloogilised ja kasu sellest on vähemalt kahele vaalale toetuv: inimese enda elukeskkond on talle vähem vaenulik ning teiseks tunneb ta sellet rahuolu. Mulle tundub, et paljud seda ei taju ning elavad kas ökoloogiliselt või hullult raisates. Et kui mul juba on suur maastur, siis mitte kunagi ei sõida rattaga tööle ja ka ühele õunale panen poes kilekoti ümber. Jäta see üksik õun pakendamata ja tegelikult juba oledki käitunud ökoloogiliselt, hoolimata sellest, et su auto tarbib 3 korda rohkem kütust kui normaalne auto.
Wednesday, April 27, 2011
Uued linnaliini bussid kustuvad üles sõitma gaasiga, sest see säästab loodust. Tõsi ta on, aga sõida glükoosi ja toidurasvadega, säästad loodust ja vähendad pekki. Esmaspäeva õhtupoolikul koolist rattaga koju tulles, oli linn järjekordselt umbes. Filosoofi tänavas seisis peateele vasak- ja parempööret oodates rivis umbes 20 autot. Võru tänav on ka sel kellajal väga tiheda liiklusega ning arvata on, et autojuhid said seal kõvasti närvirakke kulutada. Mina aga ratturina vurasin neist kõigist mööda ja sõitsin sealt läbi sama kiiresti kui öösel tühjadel tänavatel. Huvitav, kas see on mingi S&M nauding istuda imeilusa ilmaga autodemeres ja tuututada ja närviliselt kiirendada-pidurdada.
Oodatud e-kiri tuli ja elu on ilus, mingil hetkel alustan juunikuus erialast tööd väikses firmas, mis on USA kontserni filiaal Eestis. Toodab ravimite komponente ja tegeleb lepingulise uurimistööga. Põnev!
Matkaplaane tekib üha juurde: Aegviidust jalgsi Paunkülla, Põhjarannik ratastel ja Piusa kant kas jala või ratastel. Ja Endla Lk ala ning Soomaa tahaks ka jalgsi ära teha sel aastal. Ning ära käia Saksamaal ning Amsterdamis. Uude korterisse tuleb muretseda mööbel- renoveerida vana, ehitada ise uut ja võibolla ka osta. Ilmselgelt, sel suvel vist veel maakoduga ei tegele väga otsustavalt.
Kui kellegil on ägedat vintage mööblit või midagi täispuidust, mis vajaks korda tegemist, aga endal tarvis ei ole, võib teada anda. Ökopervertlus on uus seksikas. Tark kah.
Kord või kaks aastas on kõik eestlased patrioodid. Joovad end täis ja jauravad, et on eestlased ja eestlasteks jäävad. Aga kui tuleb ajateenistuses natukene õppida, et kuidas oma kallist kodumaad kaitsta, siis on jama majas. Öölaulupidu oli tegelikult tore, kuid kaine peaga poleks seal suutnud küll olla. Nii et kaanisin õlle ja ühte saksa likööri ning see jauramine tegi südame kergeks ja jaurasin kaasa. Aga Artise kino reklaam on väga hea!
Oodatud e-kiri tuli ja elu on ilus, mingil hetkel alustan juunikuus erialast tööd väikses firmas, mis on USA kontserni filiaal Eestis. Toodab ravimite komponente ja tegeleb lepingulise uurimistööga. Põnev!
Matkaplaane tekib üha juurde: Aegviidust jalgsi Paunkülla, Põhjarannik ratastel ja Piusa kant kas jala või ratastel. Ja Endla Lk ala ning Soomaa tahaks ka jalgsi ära teha sel aastal. Ning ära käia Saksamaal ning Amsterdamis. Uude korterisse tuleb muretseda mööbel- renoveerida vana, ehitada ise uut ja võibolla ka osta. Ilmselgelt, sel suvel vist veel maakoduga ei tegele väga otsustavalt.
Kui kellegil on ägedat vintage mööblit või midagi täispuidust, mis vajaks korda tegemist, aga endal tarvis ei ole, võib teada anda. Ökopervertlus on uus seksikas. Tark kah.
Kord või kaks aastas on kõik eestlased patrioodid. Joovad end täis ja jauravad, et on eestlased ja eestlasteks jäävad. Aga kui tuleb ajateenistuses natukene õppida, et kuidas oma kallist kodumaad kaitsta, siis on jama majas. Öölaulupidu oli tegelikult tore, kuid kaine peaga poleks seal suutnud küll olla. Nii et kaanisin õlle ja ühte saksa likööri ning see jauramine tegi südame kergeks ja jaurasin kaasa. Aga Artise kino reklaam on väga hea!
Thursday, April 21, 2011
Wednesday, April 20, 2011
Kalamaja, see kõlab nagu unistuse täitumine. Kena fassaadiga puumaja, keldris väike pagaritöökoda, rahulik, autovähene ümbrus-see kehastab tükikest mu vähemalt järgmise aasta kodust. Palju on liikumas, ootan veel mõnesid maile, mis peaksid veelgi selgust tooma. Kus ainult oma jalgratast hoida?
Unistus tulevikust. Töötame end oma kaasaga vigaseks, tänu sellele saame lubada endale 3 miljonit pangalaenu, et osta täiesti mõttetusse kohta hunnik kipsplaati ja kivivilla, mille põhiharidusega nolkide kamp kokku klopsis. Ehk saame liisida ka maasturi. Ja tõusta igal hommikul, viia lapsed ja enda pekine kere tunni aja autosõidu kaugusele tööle-kooli-lasteaeda ja õhtul tagasi. Kaheksa tundi tööl, kaks ja enam kulub sõitmiseks. Ülejäänud aja keskendume laenu teenindamisele. Kui 30 aastaks võtad, maksad topelt tagasi. Maja garantii on heal juhul kaks aastat. Tänapäeval saab osta sülearvuti, mille garantii on pikem kui uuel majal. Nii toodame jõukust ja stressihormoone, taksojuht-vanematega üles kasvanud noorsugu, pangad omavad mingit müstilist likviidust, mille tulemusel saavad nad välja laenata üheksa korda rohkem raha, kui neil tegelikult on. Laen ei tooda raha, laenust sünnib uus laen, kuna laenates tekib "raha", mida saab uuesti laenuks muuta. 100 eurost hoiusest saab 90 eurone laen. Sellest saab tänu tagasimaksmiskohustusele 80 eurone uus laen jne. Aga elama peab! Ja tegelikult ei pääse enamus selle maa elanikest sellisest saatusest mitte kunagi. On üksikud jõukad, palju keskmikke ja parajalt vaeseid ja tegelikult pole elul viga, sest keegi ei viitsi peale üksikute hälvikute üldse midagi muud mõelda, kui et oleks katus pea kohal, kõht täis pugitud ning saaks öösel vaikselt oma koti pääl suigatades mõnusalt puuksu lasta. Rahulolev ja madalalaubaline puuksukott ongi üks õige inimene. Vaatab eurovisooni ja loeb elus kolm raamatut läbi ning juttu rääkides saad aru, et silmaring on nii ahtake, et isegi puuksu põletades sõitvad bussid on talle juba liig raske mõista. Saaks veel paar makset tasuda, oleks dziibi esirattad juba minu omad.
Ise olen nii stereotüüpne ennasttäis "vabamõtleja", et puuksutaks kohe hästi palju pärast selle kirjatüki postitamist.
Unistus tulevikust. Töötame end oma kaasaga vigaseks, tänu sellele saame lubada endale 3 miljonit pangalaenu, et osta täiesti mõttetusse kohta hunnik kipsplaati ja kivivilla, mille põhiharidusega nolkide kamp kokku klopsis. Ehk saame liisida ka maasturi. Ja tõusta igal hommikul, viia lapsed ja enda pekine kere tunni aja autosõidu kaugusele tööle-kooli-lasteaeda ja õhtul tagasi. Kaheksa tundi tööl, kaks ja enam kulub sõitmiseks. Ülejäänud aja keskendume laenu teenindamisele. Kui 30 aastaks võtad, maksad topelt tagasi. Maja garantii on heal juhul kaks aastat. Tänapäeval saab osta sülearvuti, mille garantii on pikem kui uuel majal. Nii toodame jõukust ja stressihormoone, taksojuht-vanematega üles kasvanud noorsugu, pangad omavad mingit müstilist likviidust, mille tulemusel saavad nad välja laenata üheksa korda rohkem raha, kui neil tegelikult on. Laen ei tooda raha, laenust sünnib uus laen, kuna laenates tekib "raha", mida saab uuesti laenuks muuta. 100 eurost hoiusest saab 90 eurone laen. Sellest saab tänu tagasimaksmiskohustusele 80 eurone uus laen jne. Aga elama peab! Ja tegelikult ei pääse enamus selle maa elanikest sellisest saatusest mitte kunagi. On üksikud jõukad, palju keskmikke ja parajalt vaeseid ja tegelikult pole elul viga, sest keegi ei viitsi peale üksikute hälvikute üldse midagi muud mõelda, kui et oleks katus pea kohal, kõht täis pugitud ning saaks öösel vaikselt oma koti pääl suigatades mõnusalt puuksu lasta. Rahulolev ja madalalaubaline puuksukott ongi üks õige inimene. Vaatab eurovisooni ja loeb elus kolm raamatut läbi ning juttu rääkides saad aru, et silmaring on nii ahtake, et isegi puuksu põletades sõitvad bussid on talle juba liig raske mõista. Saaks veel paar makset tasuda, oleks dziibi esirattad juba minu omad.
Ise olen nii stereotüüpne ennasttäis "vabamõtleja", et puuksutaks kohe hästi palju pärast selle kirjatüki postitamist.
Friday, April 15, 2011
"Mida sa nädalavahetusel siis teha plaanid?"
"Tööl olen", vastan mina.
Õnneks on sel laupäeval tõenäoliselt mu elus viimane selline nädalavahetus. Sest pärast seda nädalavahetust jääb praeguses töökohas veel kaks vahetust, mis on nädala sees.
Siinkohal tahaks tänada Eesti riiki. Riiki, mis võimaldas mulle, kui sotsiaalselt vähekindlustatud perest pärit, ma ise ütleks, et üle keskmise võimekal noorel, õppida ülikoolis. Toetades teda 3,5 aasta jooksul õppe- ja sõidutoetusega, millest heal juhul piisas sõltuvalt elukohast, vaid üüri tasumiseks. Tänan seda riiki, kes on seadnud niivõrd madala alampalga ja kes tasustab vaimupuudega inimestega töötavat lapsevanemat nii madala palgaga, et sellest rahast ei jätku mitte kuidagi oma ülikoolis õppiva lapse toetamiseks. Tahaks veel tänada riiki ka selle eest, et ta annab suurepärase võimaluse täiskoormusel õppivale tudengile võimaluse teha täiskoormusel palgatööd, et ära elada. Pärast kõike seda, mida see riik mu toetamiseks on teinud, lõpetan ma ülikooli magistriõppe keskmise hindega umbes 4,3 ning vaen mõtet siit lahkuda. Mulle meeldib, kuidas see konkreetne riik oma inimesi väärustab, julgustab ning aitab neid nende elutee alguses. Et neil hetkedel, kui inimene vajab tuge, et omandada haridus, olla üks mutrike sellest teadmispõhisest majandusest, ütleb riik, et meil on majanduslangus, kaotab tulumaksu tagastuse õppelaenu intressidelt, õppelaenu hüvitamise ning kärbib sõidu- ja õppetoetust, mida vaid paar kuud tagasi tõsteti mõniteist protsenti. Et hoida kokku mõnikümmend miljonit krooni. Ja siis võib lugeda postimehest, et Ken- Marti Vaher vahetas oma ametiauto odavama vastu, uueks valiti Skoda Superb. Auto, mille maksumuse eest saaks see riik koolitada endale mitu kõrgharidusega. spetsialisti.
"Tööl olen", vastan mina.
Õnneks on sel laupäeval tõenäoliselt mu elus viimane selline nädalavahetus. Sest pärast seda nädalavahetust jääb praeguses töökohas veel kaks vahetust, mis on nädala sees.
Siinkohal tahaks tänada Eesti riiki. Riiki, mis võimaldas mulle, kui sotsiaalselt vähekindlustatud perest pärit, ma ise ütleks, et üle keskmise võimekal noorel, õppida ülikoolis. Toetades teda 3,5 aasta jooksul õppe- ja sõidutoetusega, millest heal juhul piisas sõltuvalt elukohast, vaid üüri tasumiseks. Tänan seda riiki, kes on seadnud niivõrd madala alampalga ja kes tasustab vaimupuudega inimestega töötavat lapsevanemat nii madala palgaga, et sellest rahast ei jätku mitte kuidagi oma ülikoolis õppiva lapse toetamiseks. Tahaks veel tänada riiki ka selle eest, et ta annab suurepärase võimaluse täiskoormusel õppivale tudengile võimaluse teha täiskoormusel palgatööd, et ära elada. Pärast kõike seda, mida see riik mu toetamiseks on teinud, lõpetan ma ülikooli magistriõppe keskmise hindega umbes 4,3 ning vaen mõtet siit lahkuda. Mulle meeldib, kuidas see konkreetne riik oma inimesi väärustab, julgustab ning aitab neid nende elutee alguses. Et neil hetkedel, kui inimene vajab tuge, et omandada haridus, olla üks mutrike sellest teadmispõhisest majandusest, ütleb riik, et meil on majanduslangus, kaotab tulumaksu tagastuse õppelaenu intressidelt, õppelaenu hüvitamise ning kärbib sõidu- ja õppetoetust, mida vaid paar kuud tagasi tõsteti mõniteist protsenti. Et hoida kokku mõnikümmend miljonit krooni. Ja siis võib lugeda postimehest, et Ken- Marti Vaher vahetas oma ametiauto odavama vastu, uueks valiti Skoda Superb. Auto, mille maksumuse eest saaks see riik koolitada endale mitu kõrgharidusega. spetsialisti.
Wednesday, April 6, 2011
Murdsin eelmisel suvel antud lubaduse: ma ei organiseeri enam mitte ühtegi suurema kollektiiviga kui mina ja tema, sõpruskonna üritust. Aga jah, hakkab jälle pihta, sest kui ise vaeva ei näe, midagi ägedat ei toimu ka. Ja vahel ikka on vaja käia kanuumatkal, RMK majas saunatamas või paintballi mängimas. Just see sai plaani võetud.
Subscribe to:
Posts (Atom)