Külmemaks on läinud ja ehk tuleb varsti ka lund, nii et kui järgmine või ülejärgmine nädal aega on, peab suusasaapad ära ostma. Veel kolm vahetust tööl, kaks kontrolltööd, üks ettekanne ja natuke laboris tegutsemist ning jõulupuhkus võib alata. Ja aastale 2009 saab kriipsu alla tõmmata. Kokkuvõtlikult võib öelda, et on olnud hea ja huvitav aasta.

Ma pole Saksamaalt tagasi tulekust saadik mitte midagi alkohoolset joonud. Ka väljas pole eriti käinud. Ja ma vist saan aru, miks eestlased nii palju joovad. See on nende ainus ajaveetmise viis, ainus viis, kuidas sõpradega koos olla ja kui on veel mingi muu põhjus, miks kellegiga koos midagi teha, siis saab joomise sinna külge pookida. On muidugi erandeid, aga nemad on ikkagi vähemuses. Ma panin kinni 2. jaanuariks RMK maja. Loodus, saun, kerge matk ja kõik olekski väga mõnus. Kuid ma natuke kardan, et see läheb jälle suureks joomaks, kust mul mingil hetkel tekib tahtmine põgeneda. Ma ei saa aru, kuidas ma solvan inimest, kui ütlen, et ma üle paari õlle ei võta. See pole ju mingi solvang. Ma ei taha pohmakat, vaid aktiivset ja mõnusat järgmist päeva. Ma ei tea, ehk pean sõpruskonda revideerima, paljud on juba niigi kaugeks jäänud ja eks ma ise olen ka tagasi tõmbunud- kool, trenn, töö, selline tsükkel, kuigi see mulle meeldib. Kommuun tundu rahuldavat mu niigi napi suhtlusvajaduse ja intellektuaalset naudingut pakkuvat vestlust on niigi väheseks jäänud. Ainult Temaga viimasel ajal. Ülejäänud on mingi krdi möla. Juuatäis inimeste möla lihtsalt. Ja hommikune pohmaka hais.


Tahan juba metsa, rappa, mereranda!