Lisan blogisse siis mõned märkmed Saksamaal käimisest. Kõik algas küllaltki õnnetult, kõik transpordivahendid, millega alustasin Tartust liikumist ja kuni Hamburgini välja, jäid kas hiljaks või läksid lihtsalt rikki. Aga kohale siiski jõudsin, küll 1,5 tundi hiljem ja lennates äriklassis koos Andrus Ansipiga läbi kopenhaageni. Hamburgis veetsime viisakas hostelis ühe öö ja mitte nii viisakas aga huvitavamas backpackerite hostelis teise öö. Ning tutvusime linna ja suure hulga jalgratastega.

Ülejäänud 5 päeva olime K. 10 ruuduses tudengitoas Göttingenis. Tutvusime linna ja veel suurema hulga jalgratastega. Sõime ka rahvustoite- nii kiir- kui normaalsetes söögikohtades ja tutvusin mõõdukalt kohaliku õllekultuuriga. Peab nentima, et õlled on ehk natuke tummisemalt humalasemad, aga head.

Aga tähelepanekud Saksamaa kohta. Sel ajal kui Eestis möödub sinust 10 maasturit ja 15 bemarit, möödub Saksmaal sinust 10 jalgratast, 1 maastur ja palju mõistliku suuruse ja hinnaklassiga autosid Opelist Citroenini, kui on hea päev, ka mõni Mercedes või BMW. Ehk siis sakslaste elatustase on kindlasti kõrgem kui eestlastel, aga autod tunduvalt odavamad ja mõistlikumad ja väga palju liigutakse ikkagi jalgratastega, Hamburgis vähem, Göttingenis mõistagi rohkem. Üllatav oli ka rongiliikluse kvaliteet- kiire ja ülimalt mugavad rongid, ei mingit logistamist vaid sujuv sõit ja hea teenindus. Aga tunduvalt kallim, kuid igapäevasele sõitjale ja eriti tudengile kindlasti soodsam. (tudeng saab liidumaa piires liikuda rongiga tasuta-midagi enneolematut Eesti mõistes, kui Sebe soodustus on 10% tudengitele).

Hinnaklass üldiselt on Eestile küllalti lähedane, osad toiduained natuke odavamd, mõned õige väheke kallimad. Väljas söömine natuke kallim, kuid suured portsjonid ja hea teenindus korvab selle. Elamiskulu paisutab suureks siiski eluaseme kulud ja transport.

Mida kaugemal Eestist, seda õnnelikuma olekuga ja viisakamad inimesed ning parem teenindus ja vice versa.

Autojuhtide seas ei hakanud silma arulagedaid paarutajaid väiketänavatel, kus lapsed võivad iga hetk hoovist välja joosta (kui mul endal kunagi lapsed on ja mõni vend arvab, et on äge paarutada lasterikkal tänaval, kavatsen tal kurikaga põlved sisse peksta, vähemalt natukene aega muretu jälle), samuti tümakavendasid, mis on Eestile omane tüütu nähtus.

Ehk siis kokkuvõtlikult, mulle iseloomult omane mõnusalt kulgev heaolu-Euroopa.