Sel hetkel, kui lugesin neid ridu, vedasid suunurgad end veidi ülespoole, sest see oli nii temale omaselt toreda tõdemuse avaldamine läbi talle vist küllaltki omase kerge avameelse eksihibitsionismi. Samas vajutasid suunurgad end sekund hiljem allapoole, sest see torkas kuhugile, kuhu see ei tohiks torgata, ja sügavamale, kui ta tohiks ulatuda. See ei tohiks nii olla. Kui ma näen natukene vaeva, siis ehk enam seda ei juhtu!?