Nii kummaline, kuidas Nõmmel rongilt maha tulles, et tööle minna, viisid päikselisel kuid külmal varakevade hommikul jalad mind täpselt vastassuunas napid 150 meetrit. Selle väikese, kaks ilmasõda väärikalt üleelanud maja juurde. Kuigi juriidiliselt see pole veel minu oma ja faktiliselt saab see pärast juriidiliselt minu omaks saamisest veel kaheksa pangalaenu aastat hiljem minu omaks, tunnen, et see on MINU OMA. Olgem korrektsed, MEIE OMA. Ja veelgi enam, tegelikult on sealt meie oma mingil hetkel vaid üks korter neljast, kuid tunnet on palju enam, kui need napid ruutmeetrid arvata lasevad. Ja kuigi hetketi tundub see tööde maht utoopiline, on vaadates taastatud ja taastamisel maju, mille seisukord olnud hulga kehvem, lootus, et ettevõetav tee saab olema põnev ja ei midagi ületamatut.