Kuigi tegelikult on kõik peaaegu hästi: kool on jõudmas lõpusirgele, mul on ülihea elukaaslane, isesugused sõbrad ja mingisugune sissetulek ja tervis on ka üldjuhul korras, tunnen, et elust on hetkel see kõige teravam põlemine puudu. Ma ei tea, milles on asi, aga pidevalt on tunne, nagu ootaks midagi head, mis on tulemas, aga veel peab seda rutiini kannatama. Palju väikseid tüütuid pisiasju koos, mis kõik mind oma olemasoluga morjendavad, viivad tuju alla. Nii palju tahaks teha, aga selle asemel istun korteris, unine pärast 24 tunnist vahetust, ja ootan järgmist vahetust.
Täna lähen suusatama.
Kui teoreetik pole alkohoolik, pole mina trennipede!
2 comments:
Kaia just rääkis, kuidas mu sõbrad ei pea mind alkohoolikuks vaid meheks, kes tarbib keskmisest rohkem alkoholi. Postituse viimane lause on hea näide sellest et peavad:)
Ma Eriku eest küll ei ole midagi lubanud:)
Aga ära lase ennast sellest häirida, mida vähem see sind segab, seda vähem sul alkoholismikalduvus on:)
Post a Comment