10 päeva pesematust, higistamist, telgis magamist, öiseid sidevalveid ja öiseid orienteerumisi, et omadele vastutegevust teha. Palju-palju vastutust ja rasket füüsilist ning vaimset tööd. Kõige tipuks 20 kg lõhkeainet miinipildujatule imitatsiooniks, 100 kg truubi lõhkamiseks (ise lõhkasin) ja 120 padrunit teravat moona-pioneerikompanii lahinglaskmised. Kokkuvõttes- reservõppekogunemine tehtud.

Kõige parem hetk sellest aga see, kui küsisin kaasvõitleja käest margi ja ümbriku ja kirjutasin talle kirja, sõjaväest, nagu kolm aastat tagasi. See tunne, mis tekkis, oli kummastav. Nagu oleksin kogu vahepealse aja ka ajateenistuses olnud, kolm aastat elu oleks nagu ära pühitud. Selline kummaline tunne oli kõigil. Tartusse jõudes võttis harjumine autodega, mittelaiguliste inimestega ja vabadusega aega.

Ausalt, ma ei tea, kuidas A suudab ja jaksab seda teha. Jõudu talle!