Mu pähe on pidama jäänud üks mõte. Kõrvemaa 16 km lihtsus, ajakirja Jooksja viimane number, Taavi Sumbergi jooks ümber Eesti, just vaadatud film "Ultramarathon man" on tekitanud minus tahtmise maratoni joosta. Mitte veel sel aastal, aga ehk järgmisel. Selle aasta sügisel võiks proovida poolmaratoni ja järgmine aasta juba täispikka. Mulle tundub praegu, et see oleks nii võimas elamus, mis raputaks tõsiselt mu eneseteadvust. Paraku hoiab mind natukene tagasi see, et maratonid joostakse linnatänavail. Aga mulle meeldiks 42 km läbida metsaradadel ja kruusateedel.

Seni veel mõtlen.

Magistriseminar oli... muhe oleks vast hea öelda. Huvitavad inimesed ja põnevad-vähem põnevad uurimisteemad. Reoveepuhastitest pärit kompostil kasvatatud lehtsalati antibiootikumide sisalduse määramisest (enamus sisse söödud antibiootikumidest tuleb sama targalt välja, puhastites see ei lagune eriti ja taimed omastavad selle ning me kõik sööksime seda sisse, kui seda muda hakataks väetamiseks kasutama) kuni mittevesikonnas happelisuste mõõtmiseni välja. Ja mina seal vahepeal oma suitsuta püssirohtude ohutuse analüüsiga. Tore!