Mulle meeldib, et mu elu on areng.

Ütlesid, et armastad. Ta vastas oma silmadega: “Mis siis”. Suudlus ühel lahkumisel jättis tunde, et see on määratud. Kuid midagi pole määratud, kui selleks vaeva ei nähta. Tume tuul raiub kuuselatvu ja mõtted kolisevad kodukäijatega koos köögis. Aastad lähevad ja määratu laguneb käest. Ja see, mis tundus neile kunagi määratu, osutus kevadiseks lumesulaveeks.

Ütlesid, et armastad. Ta vastas oma silmadega: “Mina sind”. Armastused lähevad, vaid määratu ja vaev kirjutab meile kui piirikividele ristid ja vajume selle maa sisse. Koos pannakse paika oma piirid ja räägime oma silmadega.


Tume põhjatuul valab silmadesse soolase vee
Joon ja joon ja joon
Seda soolast vett mis lainetab randa
Elamu paneelidesse vajutasime oma jäljed
Nende kõigi jälgede kõrvale
Kuni see soolane-soolane vesi
Ükskord kõigest üle käib
Siis vaid silmad huikavad kaugete laidude tagant
Tule-tule üle selle soolase vee
Vajutame jäljed selle maa sisse
Kuni üle soolase-soolase vee
Veel ulatub üks tükike maad

Juuli lõpp läheneb ja valge aeg väheneb. Olen jälle natuke Tartus, katsun räämas korterisse sisse elada, käin tööl ning ajan asju, astun ka ametlikult ülikooli taas sisse.

Vahepeal nautisime suve ning teeme seda ka edaspidi. Kes tahab lugeda meie edukast Hiiumaa retkest, siis K. sõnastas selle väga ilusti: http://s6bersebra.blogspot.com/2009/07/eesti-suveparadiis.html

Meeldivat suve!

Väike mõttetera kah: see, et sul Lexus, õllekõht ja jäme kuldkett on, ei tähenda veel, et sinu looduskogemus piirdub RMK alal saslõkki grillides ja mööda maanteed ringi uhades rahuliku küla vahel, endal ägedadalt ülbe loodusemehe ilme näos. Pahatihti aga see just seda tähendabki. Auto plastiksisemuses turvaliselt ümbrust kaedes tasub mandrilt saarele ringi sõitma tulla (sic!)

24. juulini on aega. Siis peab välja mõtlema, mida ma magistrantuuris edasi õpin. Kas keemiat või rakenduslikku mõõteteadust. Nädal ja natuke peale on nüüd alates homsest maal ja metsas ning ratastega Hiiumaal. Siis mõtlen selle üle!

Jah, ma kolin räämas, ülerahvastatud Karlova urkasse. WC on koridoris ning dussikabiin köögis, köögi suurus umbes 3 ruutmeetrit. Hirmutab, aga ma usun, et vajan seda muutust. Sest sügisest olen jälle rebane, mis siis, et magistrant. Ja õige rebane peab elama urkas, toituma praekartulitest ja lootma, et metseenid ostavad talle õlle. Nüüd tuleb vaid metseen leida.

Eile sõitsin rattaga Tartust Viljandisse, tegime sauna ja täna sõitsin tagasi. Mõnus oli üksinda sõita, vaadata, kuulata, tunda. Rattaga sõites näed kuidagi palju rohkem, kui auto või bussiga liikudes.

Jah, Eestimaa ongi ilus!

Ajateenistuse ajast

Sõidame autokastis, teel tolmab ja ma ei tea siit veel enamuse meeste nimesid. Me läheme tuld kustutama. Lootsin, et need 11 kuud kustutavad natukse seda tuld mu hinges. See tegi seda liiga hästi. Ma ei kirjuta enam.

Kuulen vahel viljapõldu kahisemas tuules ja näen selle voogamist mööda silmapiiri. Tahaksin luua muusikat, kirjutada luulet ja maalida nii, et see oleks jääv. Olen kahtlev oma otsustes ja andetu tegudes. Joon metsajärve kaldal kohvi ning aroom ühineb aurava järve uduga. Ja mõtlen, et oleks hää, kui tee viiks mind sel päeval mööda viljapõldu ja su sammud astuks mu kõrval.