Mai keskpaik on käes ja aegajalt tuleb paanika-jaanika külla. Viimne ja kõige enam hirmutav eksam, ummistunud postkastiga ja ülihõivatud juhendaja ning viimsel hetkel veel ebaõnnestunud mõõtmised. Ja muidugi tööalalane viiepäevane koolitus, mis ajagraafikut veelgi enam kokku surub. Aga veel on lootust. Liikvel hoial mind 30-31 mai planeeritud kanuumatk, sõbra tagasitulek kaitseväest, teise sõbra tagasitulek Kosovast paariks nädalaks ning lõpetamine ja suvi.
Nägemus varajastest hommikutest rabajärve ääres, lõkkel keedetud veest kohvi kruusis auramas ja päikest saanud naha lõhnaga temaga. See iseloomulik lõhn mille omandab nahk, kui ta on tuule ja päiksese käes olnud...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Kas see on taotluslik või? Ma olen väga endast väljas praegu! Krt, võta see i sealt ära!!!
vabandust, kohv kruusis auramas
Kosovo ikka. Kosova on pisike külake Lõuna-Eestis. Vaevumärgatav, kuid siiski oluline viga.
Post a Comment