Tegin läbi Scoutsrännaku Pakri poolsaarel, pikkusega 30 km. Ülehindasin ennast ja alahindasin teisi osavõtjaid. Medali saamiseks oleks pidanud lõpetama kiiremini kui 4. ja poole tunniga. Diplomile märgiti aga aeg 4 tundi ja 46 minutit. Lisaeesmärk oli lõpetada ka esimese saja sees. Paldiskist Keilasse sain bussis, kus olid esimeses sajas lõpetanud mehed, 90. koha aeg oli 4 tundi ja 1 minut. Kõvad mehed krt. Aga pettunud ma pole. Oli piisavalt raske, et tunda siiski suurt rahulolu selle läbimisest, samuti hoidsime Märdiga pidevalt head tempot, kordagi ei puhanud ning omandatud kogemuste pealt läheme järgmine aasta 4. ja poolt tundi püüdma. Me eksisime stardikoha valikuga. Alustasime viimase 100 seas (osavõtjaid oli ligi 600) ning rahuliku tempoga, nii et esimeste kilomeetritega kaotasime aega ja ka energiat et teistest mööduda. 15 km peal kaotasime natuke üle 20 min, kuid teise poolega võtsime 5 minutit tagasi. Kuid rohkem polnud enam midagi võtta:). Võhma oli piisavalt, kuid jalgu viimasel 15 km enam polnud. Siit ka kolmas eksimus, oleks pidanud viimased jooksutreeningud asendama pikemate matkadega 15 kg raskuse kotiga, et ka jalad harjuksid sellise koormusega.

Täna, s o päev hiljem on jalalihased ülivalusad ja samuti alaselja lihased, aga selline mõnus masohistlik valu valmistab vaid heameelt. Natuke alla kuu aja on jäänud Kõrvemaa jooskumaratonini.

Esimene leivavalmistamine ei läinud korda. Pärast pikka ootamist hakkas kausis, kus oleks pidanud valmima juuretis, midagi elama, kuid ma pole päris kindel, kas see on see õige elu, mis tainast kergitab. Igatahes, olen Tartu kodust 4 päeva eemal ja ootan huviga, milline pilt sealt kausist avaneb, kui tagasi jõuan. Aga tahtmine on suur ja teen kindlasti uue katse.

Mõlkus mõte suuremast sõnavõtust, kuid võtan ette ja teen lühidalt.

Eesti kollases meedias võtsid paar tarmukat neidu sõna, et eesti mehed on mökud ja ülbed matsid. Miks käituvad eesti mehed ülbete matsidena?

* Paljud mehed pole ülbed ja matsid, kuid neid sa ei kohta ööklubis ja kõrtsi kõige lärmakamas laudkonnas, kes sulle jooki välja teeb. Nii et, naised, vaadake ringi ja mõelge, kellega suhtlete.

* Kooliajast mäletan, et kõige suurema neidude tähelepanu pälvisid ikka ülbed, julged ja väljakutsuvalt käituvad noormehed. Järeldused tehke ise vastavalt turureeglitele. Muuseas, nohik olin ka mina ja kodukohast vaatamata püüdlustele naist leida ei õnnestunud. Suitsetajad, ropendajad ja patsist tirijad olid alati populaarsemad.

* Isa peksab, ema poputab, selline peremudel tekitabki juba lapses arusaama, et mehe jõud peabki naisest üle käima ja üleolev suhtumine oma elukaaslasesse ongi normaalne.

* Paljud naised eeldavad, et mees teeks neile välja, peaks neid ülal ja kingiks ette ja taha igasugu vigureid. Selline "mina ostan sulle asju ja sina oled minuga koos kuni jaksan sulle asju osta" suhe paratamatult viibki üleolekuni ja ülbuseni üksteise suhtes.

Järgmine väide oli, et eesti mees on möku ja saamatu. Kajastaks ka seda oma erapoolikust vaatevinklist.

* See on müüt. Kas leidub palju rahvusi, kus mehed lõhuvad puud, parandavad autot ja vahetavad majal katuse ära. Seda teemat puudutas oma pisikeses arvamusloos ka Eestis resideeruv USA ajakirjanik, kes oli sunnitud nentima, et "teen peedist pesumasina trumli" peab tihti paika. Näiteks USA-s on harjutud tellima iga töö jaoks ametimees. Jõukuse kasvuga seoses isetegemine kipub vähenema, kuid eesti mees ei karda endiselt haamrit ja mootorsaagi. Vaadake kinnituseks seda http://www.roometi.com/.

* Eesti mees on hoopis teises taustsüsteemis, kui soomlane või kuulus itaallane. Sealne lihtne treial on oma palgaga Eestis koheselt rikkur, kuid samamoodi oleks eesti mees Mosambiigis kõigi naiste ihalusobjekt, sest jaksaks süüa osta ja kitsekarja pidada. Lääne meeste ja eesti naiste annan-võtan suhtes on rahasummad kõrgemad ja panused madalamad, lihtsat toitu asendavad kallid aksessuaarid ja restoranid.

* Eesti naine jahvatab võrdõiguslikkusest, kuid kipub ikkagi eeldama, et just mees on see, kes ülal peab ja kingitusi teeb. Kui nüüd on tegemist vaesema mehega (nt õpetaja võrreldes isehakanud kipsipanijaga buumi ajal), ongi oma meest hea mökuks nimetada, kui kasukas sõbrannade omaga kriitikat ei kannata.

Viimast väidet saab illustreerida olukorraga, kus peres töötavad mees ja naine. Kui naine jääb töötuks, siis mees lubab talle, et suudab neid kahte ikkagi ülal pidada. Mehe sõbrad kiidavad teda kui tragi ja kohusetundlikku ja naise sõbrannad samuti. Kui aga kaotaks töökoha mees, soovitaksid naise sõbrannad tal jalad ära raseerida ja minna sadamakaile soomlasi ootama, sest sellise mökuga ei tasu ju koos olla.

Mul pole selle vastu midagi, kui eesti naine abiellub neegriga, hiinlasega või kellega iganes, kuid enne kui hakkata laimama, võiks mõelda, miks ja kuidas on ikkagi nii.

Õnne kõigile!

Ma ei suuda enam suuta
Küünitan põrandalt kilde
Gaasi täis toas
Võitke mu raamatud tapeediks
Oleks vaja kes kleebiks
Kui jälle loen loengus luuletusi
Sajatused mu mõttetusest
Avaliku ruumi seintele
Ei taha tegemist teha
Kõigi nende ülijoviaalsete ülevoolavate
Tarmukate suhtlejate ja müügimeestega
Võiks seljakutti koos istuda
Juua teed ja sa loeks mulle luulet
Ja oleks vaikus ja tajuksin vaid su selja puudet’
Vähe on pidepunkte
Seda enam kindlad peavad nad olema

Lugesin läbi Mihkel Raua "Musta pori näkku". Meeldis, on hää kirjandus ja soovitan kõigile. Mõnusalt karm ja mehine, samas intelligentne raamat ja avas tollast Eesti elu. Samas ka õpetlik, just nimelt see osa, mis puudutas alkoholi. Massilisest joomisest, sellise seltskonna sisse kinni jäämisest ja ägedaks pidamisest saab välja tulla vaid kahte moodi. Nagu Raud seda tegi: otsusekindlalt, et nüüd aitab, või viis aastat hiljem käia täis kustud pükstes poes süütevedelikku nõutamas.

Tulles esimse kursuse tudengina Tartusse, olin parmude ja venelaste osas positiivselt meelestatud. Parmule andsin raha ja arvasin, et ta on lihtsalt hammasrataste vahele jäänud palju ülekohut kannatanud inimene ja venelaste arrogantsus ja soovimatus riigikeelt õppia tuleb sellest, et neil puudub võimalus, kuigi nad tahaksid. Nüüd, mõned aastad hiljem parmudele raha ei anna, sest tean, et üldjuhul on nad laisad inimesed, kes sel ajal kui teised vaeva nägid, üritasid nemad eluvennad olla ja elumere laineid künda. Nagu näha, ebaõnnestunult. Ja venelaste osas avas silmad ajateenistus. On toredaid venelasi ja Eesti kodanikke, kes hoiavad oma päritolu ja rahvust au sees, kuid on ka tublid eurooplased ja kodanikud. Suurem osa on aga tiblad, kes ei taha, ei suuda ei viitsi ja neile meeldiks, kui ülejäänud eestlased õpiks vene keele ära ja sellest saaks uus riigikeel.

Vaatasin Vanemuises "Lossi". Esimene pool oli hea, teine vaatus aga jama, välja arvatud lõpp, mis oli hästi tehtud. Aga teise poole ülejäänud osa tundus olevat pastakast välja imetud, et täita nii pikk aeg nagu ette nähtud. Tekkis füüsiline ebamugavus ja tunne, et see asi ei jõuagi kuhugi. Samas, selline tunne valdas mind ka Kafkat lugedes, nii et, mine tea, võis see ju olla teadlikult-ebateadlikult taotluslik. Bürokraatiat maitsta saanud inimesel soovitaks, sest pakub äratundmist.

Neli nädalat kooli on läbi, natuke veel minna. Tuli meelde, et kodus kuuri all vdeleb vana kapp, mille isa tahtis korda teha, kuid loobus, sest ussid olid selle kallal maiustanud. Suvel plaanin ise selle käsile võtta, ehk saab asja.

Naistele aga head naistepäeva ja aitäh, et meid välja kannatate.

Tere kallid kaasteelised!

Vedelen voodil, sest pole midagi teha. Mu mure on selles, et on mõned loengud ja see lõputöö, aga intensiivus, kuidas nendega tegeleda saab, on liialt väike. Ehk siis iga päev on üks loeng, korra kahe nädala tagant saab laboris üht koma teist teha aga ülejäänud aeg tuleb surnuks lüüa. Kahjuks pole võimalik töö ja kooli tõttu ka linnast ära minna, vaid peab siin ootama järgmist loengut, järgmist tööpäeva, järgmist nädalat, kui juhendajal ehk vaba aega on, kui masin rikkis või hõivatud pole. Kui saaks, teeks need kaks viimast ainet kiiresti ära, viskaks bakatöö lauale ja oleks aprilli teiseks nädalaks BSc valmis ning asuks millegi mõnusaga tegelema.

Ema vallandati töölt, kaebasime edasi töövaidluskomisjoni ja on lootust saada väljateenitud hüvitist. Õnneks, läbi tutvuste, on tal ka juba uus töökoht olemas. Me ei kaotanud aega ja lisaks käis ta veel ühes vabrikus õmblemist õppimas. Öeldi, et hetkel kedagi vaja pole, aga võime välja õpetada tuleviku tarbeks. Kuid tal õnnestus ikkagi müüjana uus töö leida. See, kuidas tööandja temaga käitus, on midagi ülimalt haiget. Neid sündmusi jälgides ei imestagi, miks Eesti ettevõtlus on konkurentsivõimetu.

Mul on tekkinud plaan ehitada koju Märjamaale väike saun. Sest käed kihelevad millegi tegemise järele ja maal käies on hull saunaisu peal. Ja saan ka kätt harjutada, kui hakkame Temaga oma kodu tegema. Kui läheb ehituseks, lisan pilte ja kommentaare, kes soovib, see parandab mind, kes tahab, võtab õppust.

Seni aga, majandus langeb, Savisaar on jabur, hakkasin uuesti trenni tegema peale operatsiooni (pool lõuga on endiselt tuim) ja ootan suve.

Päikest teile, kallid kaasteelised.