Sain natuke puhkust, sest olin tubli olnud. Sess sai otsa ja enne uut nädalat ei pidanud ka lõputööd tegema. Paar päeva vedelemist ja siis äraspidine ööpäev Läti piiri ääres. Loo moraal on selles, et vajan metsamaja endale koos suitsusauna ja vaikusega ning kiiresti. Tartusse tagasi jõudes tundsin väga teravalt, kuidas linn võib vahel ahistavalt mõjuda.

Vahepeal on natuke raske. Ta nutab ja me ei tea miks. Ootan suve ja kooli lõppu ning vagabundi elu, sest seda suve ei kavatse veeta kolm kuud tööl ja maja peal remonti tehes. Kui teen remonti, siis vaid oma metsamajas, aga seda veel pole.

Metsamaja remont saaks olema mõnus, mitte midagi uhket, äärmiselt looduslähedane ja naturaalne, nii nagu sadu aastaid on tehtud. Ja need majad on ikka veel püsti.

Sülearvuti garantii on ka pikem kui buumi aegsetele majadele antu. Tolku pole sellest nagunii midagi, sest suurt osa töid teinud firmasid enam pole.

Majandus langeb, loodus kosub ehk natuke ja mõistus tuleb koju.