Olen tunnikese mööda veebi ringi kolanud. Mõned kümned minutid veel ja siis tuleb võtab järgmine mees posti üle ja pääsen unele. Pole küll sõlminud mingit lepingut, aga tunnen, et olen poolega petta saanud.

Sünged tüdrukud naeratavad võlvialustest kui möödun lehvivi hõlmu. Õlleuimane pea on mõtteid täis ja kodutee läheb piki betoonkuubikuid, mööda majadest, kus tavaliselt eesti keelt ei räägita. Olen tasa ja naeratused kõnnivad mu kannul, peletatades võõrkeelset sõimu nurgatagustest. Tartu poe ees on puud pooled oma lehtetedest langetanud, pool lootusest on läinud. Vananaistesuve sel aastal ei tule ja vihm läheb üle lörtsiks. Naeratused? Naeratused! Kord kiikan kangialusest sisse, seal platsil, kus tudengid suudlevad viimaseid tunde õnneuima. Enne loengut ja asjalikku dotsenti. Hommikul rattaga kooli sõites nuusutan lõhnu sealt süngete tüdrukute urkast. Ja vahel on aega toetada pea kätele...

Üks mees rääkis, et Riias on ööklubi, kus pidudega samaaegselt on lahti kingipood. Selleks, et tikkkontsadel neiu oma vestluskaaslaseks ja ööseks voodikaaslaseks saada, tuleb sealt korralik käekell osta ja see neiule anda. Kui tasu korralik, võtab neiu vaevaks oma nappi aru ja peagi närtsivat keha mehega jagada.

Skandinaavias tehti uuring ja selgus, et põhikooli neiud lasevad end alasti pildistada, et saada vastutasuks Hiina laste poolt õmmeldud teksapükse. Gümnaasiumiõpilased on nenda samade teksaste eest valmis taaskord oma keha kellegi teise käsutusse andma.

EE-s oli intervjuu alaealise prostituudiga, keda tema ema kupeldas. Neiu ütles, et pole mõtet ju tasuta seksida. Mees peab raha teenima ja naisele ilusaid asju ostma ning naine peab mehele oma keha andma. Sest naisel polegi midagi muud, kui tema keha.

Lapsepõlveplika kunagi ammu ütles, et kaotas oma süütuse kusehaisulises bussipaviljonis. "Kust ma pidin teadma, et ta keppima hakkab", ütles ta.

Kahju neist meestest, kes ei saa tundma seda tunnet, kui naine on temaga armastusest ja annab oma keha ja võtab mehe oma. Joon teed ja mõtlen neist inimestest, keda olen kohanud. Paljudest sõpradest olen välja kasvanud, või siis nemad minust. Lihtsalt pole neile midagi öelda. Võõrad tuttavad näod.

Kas vana mees kardab surma?

Jalad on külmad kui talvepäeva koidik...

Kunstrinnad, -küüned, -ripsmed, näos hunnik meiki, juustepikendused naftast ja eneseabi käsiraamatutest õpitud käitumine ning Cosmost loetud voodinipid. Ja ma ei tea, kust algad SINA, mis sinus ei ole ülbetelt seikidelt ostetud naftast tehtud.