HL- l on homme kolmanda kuu sünnipäev. Me teeme talle selle toreda kolme kuu eest tänutäheks kass Arturi kooki. Tema kingib meile toreda kolme kuu eest igal hommikul ärgates suured naeratused. Need naeratused, mis ta meile näitab, on ühed kõige armsamad asjad selle imiku juures: ta avab silmad, uurib veidi ümbrust ja kui näeb tuttavat nägu, hakkab laialt naeratama. Siiras rõõm lähedusest.

Väga suuri muutusi ei ole, ta üritab ägisedes roomata, kuid jõudu on selleks veel liiga vähe, samas on tal tekkinud väga tugev seljalt-kõhule keeramise instinkt. Paaril viimasel päeval on suutnud ta end peaaegu ära pöörata, kuid üks käsi ja õlanukk jäävad veel veidi ette. Igaljuhul, väga asjalik pamp.

Selle kõige taustaks on Nõmme kevad, mis möödub siin uputavas roheluses, linnulaulu ja toreda olemisega. Siit ei ole enam võimalik suurde kortermajja minna!

Üks tore tähelepanek lapsesaamise kohta! See, et emad, kes on lapsega kodus, jäävad sotsiaalsest elust kõrvale, on täielik müüt, vähemalt meie puhul. Meil pole kunagi varem nii palju külalisi käinud. Ja see on tore.

Täna olid ka Europarlamendi valimised, eile vaatasin veidi ka valmisdepatti. Kes mind üllatas, oli... Edgar. Ohei, ma ei poolda teda, aga tuleb talle au anda- milline rahulikkus, enesekindlus, oskus halba küsimust märkamatult vastamata jätta, oskus oma mõte alati viimasena välja öelda. On näha, et aastad opositsioonis on teda karastanud. Mina valisin, nagu alati, maailmavaate järgi. Nõmmel elamine ja üle Eesti keskmise palk pole seda muutnud, mu hääle läks Abdull-le. Vähemalt on tal inglise keelega kõik korras.

Sel aastal peaks saama maja ka tagant korda. Nelja korteri enamvähem ühtse pingutuse tulemusel.