Pilved hajuvad ning õhus on kevadvihma järgne värskus.

Ühe tundmatu taandasin võrrandist välja ning see lihtsustus tunduvalt. Teise tundmatuga tegelen. Aga ma tean seda lahendust!

Seda nädalavahetust iseloomustab üks sõna: AEG. Oli aega olla.

"Miski pole põnevam, kui iga kord uuesti jälgida iseennast hasartmängija hingevärinaga: kas seisan vastu omaenda Suurele Sillapõletamise kutsele?" J. Jõerüüt. Teateid põrgust.

Tundub, et olen endale liiga teinud. Tunnen, et vist hakkan vaikselt sellest august välja ronima. Homme või ülehomme võib selguda miskit olulist tervise seisukohalt. Aga ikka tunnen end väga väsinuna, nohu ei taha üle mina ja otsaesine valutab. Ning talv ei taha üle minna. Ja tean, et vihmast ja külma suve ma siin maal sel aastal üle ei elaks.