Vahel niisama istudes meenub mulle midagi Temast. Mingi vaimukas ütelus, käibefraas, naeratus, see kuidas Ta lihtsalt ON. Ja see hellus, hoolivus, TUNNE, mis mul tekib, annab märku vaid ühest: see armastus on endiselt mu sees.

Loen kell kolm öösel ta sõnumeid oma telefonis ja pole kunagi olnud õnnelikum ning rahulolevam.

kui võtad mind hoida
võtan mina sind hoida
koos
hoiame koos
mis väärt on hoidmist

Kirjadele vahel mittevastav juhendaja, hindeid mitte välja panev õppejõud, kärpiv valitsus, jalgratturit teelt välja rammiv kolesteroolist ummistunud peenise- ja ajuveresoontega maasturijõmm, veel kärpiv valitus ega viimasel ajal üllatavad tutvusringkonna naisterahavad, ei tööalane viiepäevane koolitus ega rikki minev analüüsiaparatuur suuda mind takistada. Viimsed pingutused ja mõnus edumeelne hõivatud olek ning tärminite lähenemine annavad tunnistust vaid ühest- varsti on baka läbi!

Kui just ma kaitsmisel läbi ei kuku, sest olin oma töös kirjutanud kohv asemel kohvi ja Kosovo asemel Kosova. Aga õnneks pole neil sõnadel palju tegemist mu uurimusega, nii et ka valikuline düsgraafia ei suuda mind takistada.

Mai keskpaik on käes ja aegajalt tuleb paanika-jaanika külla. Viimne ja kõige enam hirmutav eksam, ummistunud postkastiga ja ülihõivatud juhendaja ning viimsel hetkel veel ebaõnnestunud mõõtmised. Ja muidugi tööalalane viiepäevane koolitus, mis ajagraafikut veelgi enam kokku surub. Aga veel on lootust. Liikvel hoial mind 30-31 mai planeeritud kanuumatk, sõbra tagasitulek kaitseväest, teise sõbra tagasitulek Kosovast paariks nädalaks ning lõpetamine ja suvi.

Nägemus varajastest hommikutest rabajärve ääres, lõkkel keedetud veest kohvi kruusis auramas ja päikest saanud naha lõhnaga temaga. See iseloomulik lõhn mille omandab nahk, kui ta on tuule ja päiksese käes olnud...

Kaks olulist sündmust:

Meie paneelika rõdule tuli tuvi ja hakkas mune hauduma, seega alustab ülekandeid Hiinalinna tuvikaamera.

Täna oli mu bakalaureuse astme kõige viimane loeng. Hea tunne oli.

See nädal on lõppemas sellega, et kui täna kell 15. üles tõusin, oli tunne, nagu oleks millegi suure alla jäänud, kuid makaronid ja kohv muutsid oleku juba tragimaks. Aga on unevaene aeg olnud, 2 ööpäeva tööl, volber ja ööorienteerumine. Hea on, kevad tuleb ja kool on lõppemas ning Oortil on uus hää plaat.

Ma tunnen, et ma jõuan!